Samuti toob see välja, et loodu on modernne kirjandus. Lugedes raamatut jäi ka minul mõistmatuks peategelase sugu. Ainuke, mida võib peategelase kohta väita on see, et ta on ametilt tõlkija ja et ta elab Pariisis. Riietuse ja väljanägemise kirjelduse põhjal võib oletada, et see on mees. See on üks mitmetest asjaoludest, mis muudab raamatust arusaamise raskemaks. Teine üks põhilisi argumente, mis teost lugedes välja tuleb on see, et läbivaks teemaks on pihtimus ja enesepaljastus, seda peategelase seksuaalse orientatsiooni koha pealt. See kõik muudab loo väga kummaliseks, ning selle tagajärjel kerkib uus küsimus, et kellele minategelane pihib, kas oma kujuteldavale kirjasõbrale, Angelole või kellegile muule. Asjaolu, et kirju välja ei saadetagi paneb mõtlema, et miks see pihtimus siis üldse hea on? Mina mõtlesin välja ja nagu näha, nõustub minu ideega ka arvustuse autor, et mõtete kirjapanek on parim viis millegi südamelt ära saamiseks ja seega on
1. luulekunst vahendab enamasti autori elamusi ja mõtteid, teose seos autoriga on otsene ja vahetu 2. dramaatika olukord on vastupidine: näidendid koosnevad tegevustest; autor saab oma seisukohti avaldada vaid tegelaste kaudu 3. eepika kirjanikul palju võimalusi a. romaan võib olla luulesarnane enesepaljastus b. võib olla üles ehitatud draamalikule teose esitamisele c. autor võib anda tegelastele hinnanguid 4. nii proosa- kui ka luuleteose puhul peaksime autori ja teose samastamisega olema ettevaatlikud a. autor võib kirjutada midagi sellist, mis pole seotud tema elukogemuse või mõttemaailmaga
9 Tuleks hoiduda võrdsustamast vanema ja lapsega juhtunud asju. Mõningatel puhkudel võib ju meenutada oma lapsepõlve seiku, aga kahjuks kipuvad vanemad sellega üle pakkuma. Paljud hakkavad lapse kuulamise asemel pajatama hoopis iseendast. Paraku ei lähe lapsele neil puhkudel vanema asjad korda: Ta tahab et vanem võtaks osa tema muredest. Väike enesepaljastus on siiski omal kohal: esiteks näitab see, et vanem pole elanud muretut elu, ning teiseks paneb ta uskuma, et vanem suudab tema läbielamisi mõista. Niisiis tuleb valida hoolikalt aega, millal võib vanem lapsele endast rääkida, ning teha seda lühidalt ja kenasti. Muidugi ei tohi vanema jutt langeda ajale, mil poeg või tütar vajab, et ära kuulataks. (Kuidas aidata depressioonis last, Martha Underwood Barnard, kirjastusERSEN 2005, lk138-139)
kasutas tema järeletulija koheselt suurt plaani, kindlaks määrama mõningaid juhatuse strateegilisi eelistusi. Ta töötas valja selged ametlikud tööpõhimõtted vahetades välja mitteametlikud erandid ning hakkas neid arutama suurtel avalikel juhatuse kohtumistel. Üks lahivaate loks on, et põhimõtted ja korraldused põhinevad sisemistel elutarkustel. Lähedased inimesed kaldusid rääkima oma isiklikust elust ent enese teatavaks tegemine tekitab see sama ka teistes enesepaljastus tingib teistelt sama käitumist, muutes organisatsiooni tegevusi isiklike suhetega, põhinevaks teenete vahetamiseks. Nad osutavad tihti vastupanu muudatustele sest see paiskab segi ühiskondliku tasakaalu. Mõnikord on isiklik lähenemine väärtuslik, sest inimesed reageerivad kiiremini nende suhtes, keda nad tunnevad. Aga "Tee seda minu jaoks" on halb ühiste otsuste tegemisel, see tähendab ka raskusi asendamistel, sest inimestel on omad suhted. See muudab ka asutuse teadvust.
tõenäolisemaks peeti kunagi elanud "kadunud (valget) rassi". AUTOR JA KIRJANDUSE PÕHILIIGID ! TEKSTUAALNE AUTOR Lüürika e luulekunst väljendab enamasti autori mõtteid ja elamusi, luuletose seos oma autoriga on otsene ja vahetu. Dramaatika e draamakunsti puhul on tegemist vastupidise olukorraga- Näidend koosneb tegevuest, autor saab seisukohti avaldada vaid tegelaste kaudu. Eepikas e proosakunstis on autoril palju võimalusi: ! ! ! Romaan võib olla nagu lüürika- autori enesepaljastus. ! ! ! Romaan võib olla nagu dramaatika- piirdub vaid tegevusega. Siiski peaks autori ja teose samastamisega olema ettevaatlik- autor võib end kirjutada mingisse rolli, millel ei ole midagi ühist tema tegeliku elukogemuse ja mõttemaailmaga. ! ! --> Tekstuaalne autor - teksti poolt loodud autorikuju. Teos sisendab meile, et ! ! ! ! tema autoril oli teatav maailmavaade ja ellusuhtumine. AUTOBIOGRAAFIA e eluloojutustuse puhul tekstuaalne autor ja tegelik autor kattuvad.
seeläbi lood peegli, mille abil klient saab avastada ja teada saada sügavamaid tähendusi, mis tunnetega seotud. Egan(2002): empaatia hõlmab kuulamist, mõistmist ning kommunikatsiooni, et saada paremini kliendist aru. Toob esile kahese empaatia: · Esmane sisaldab nõustajapoolse osaluse, kuulamise, suhtlemise kliendi sõnumi osas · Teisane kõrgendatud empaatia, mis on seotud esmasega. Aga sisaldab ka selliseid oskuseid nagu enesepaljastus, enese avamine, juhiste esitamine, interpretatsioonid Galdstein(1983): empaatia on mitmetasandiline. Esimene: nõustaja tunneb emotsionaalset seotust kliendi olukorraga. Teine: püüab mõista klienti tema vaatenurgast. Kolmas: nõustaja osutab empaatiat, ehk klient tunnetab austust, hoolimist ja mõistmist. · Tingimusteta positiivne tagasiside Rogersilt pärit. Rõhutamine, et kliendil indiviidina väärtus ja tähtsus. Eesmärk on tunnustada kliendi käitumist.Gelso-
,,Mu märkan, et te tunnete end selle harjutuse ajal tõesti ebamugavalt. 14. Tugevatele külgedele osutamine Kas selle põhjuseks on miski, mida mina teen?" See tehnika põhineb ideel, et kliendile näidatakse kätte tema tugevad küljed, mitte 17. Enesepaljastus ebaõnnestumised. Rõhuasetus on kindlal käitumisel või hoiakul, mida klient eitab, kuid mis teie tähelepanekute kohaselt on olemas. Paljud inimesed alahindavad ennast ja neile tuleb Enesepaljastuse kaudu jagate te oma isiklikke kogemusi teistega. Enesepaljastus võib olla (konkreetsete käitumist puudutavate tähelepanekute põhjal) meelde tuletada tugevaid külgi, kasulik varjatud emotsioonide (viha, hirm jne) vallapäästmiseks, kui klient ei tunnista neid,
annaabi.ee 
