3. Folkloori avastamine väljastpoolt: Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi, väline huvi õpetab oma traditsioone hindama, nt väärtuslik regilaul vs „saunanaiste lori“ 4. „Õige“ folkloori määratlemine: Toimub uurija ja uuritava koosmõjus, teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine, nt regilaul vs uuem rahvalaul, noorte ja vanade folkloor, naiste ja meeste pärimus. Esimene elu (III): 5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusühiskonnas: Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada, nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks, ideaalkultuur, mälukultuud ja taotluslik kultuur. 6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljastpoolt: Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel, stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale. 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Teine elu (I): 13
teadlikkuse loomisel 7.1.3. Folkloori avastamine väljaspoolt: - Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi - Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 7.1.4. ,,Õige" folkloori määratlemine: - Toimub uurija ja uuritava koosmõjus - Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine 7.1.5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: - Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada - Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotuslik kultuur 7.1.6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: - Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel - Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale 7.1.7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel:
teadlikkuse loomisel 7.1.3. Folkloori avastamine väljaspoolt: - Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi - Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 7.1.4. ,,Õige" folkloori määratlemine: - Toimub uurija ja uuritava koosmõjus - Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine 7.1.5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: - Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada - Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotuslik kultuur 7.1.6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: - Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel - Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale 7.1.7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel:
o Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama; o Nt väärtuslik regilaul vs ,,saunanaiste lorilaul". ,,õige" folkloori määratlemine o Teoimub uurija ja uuritava koosmõjus; o Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine; o Nt regilaul vs uuem rahvalul, noorte ja vanade folkloor, naiste ja meeste pärimus. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: o Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada; o Nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks o Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotluslik kultuur; Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: o Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel; o Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel
1. Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees 3. Folkloori avastamine väljastpoolt: Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi. Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 4. “Õige” folkloori määratlemine: Toimub uurija ja uuritava koosmõjus 5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: – Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada 6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljastpoolt: – Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel 7. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel: Uurija ja uuritava vahelise distantsi vähendamine; koos loodud tõlgendused 8. Folkloori kogumine, pärimuse dokumenteerimine: Eesmärk luua adekvaatseid dokumente, mis valgustavad elavat pärimussüsteemi 9
Kui inimesed on ärevuses, siis vihaste inimeste seltskonnas hinnatakse enda emotsiooni ka vihaks. Nt: inimese võrdlemine meediatähtedega. Tehakse seda kolmel viisil enesehindamiseks, enesearendamiseks, eneseparendamiseks. Kui lapsed on alla 8 aasta vanad, siis omn nad vähem mõjustatud enda hindamist, vaid huvitatud enese parendamisest. Pärast hakatakse hindama ideaalide järgi. Kultuuridevahelised erinevused minapildis Enesekirjeldamine isiksuseomadustega lähtumine individuaalsest Enesekirjeldamine sotsiaalne Kultuuris domineerivad väärtused mõjutavad. Vastavalt kultuuridele: Individualism üksikindiviid ja tema vabadused on tähtsamad. USA, Austraalia, Suurbritannia, Kanada Kollektivism suurte inimrühmade eesmärgid on olulisemad, oluline koostöö ja kooskõlas toimimine. Hiina, Jaapan, Venetsueela, Kolumbia Sõltuv ja sõltumatu nägemus iseendast
annaabi.ee 
