Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"enesekasu" - 6 õppematerjali

enesekasu – eesmärgiks enese päästmine, karistusest hoidumine
Suhtlemispsühholoogia
6
docx

Suhtlemispsühholoogia

27. Usutavus, millest oleneb Usutavus on retsipiendi poolt loodud konstrukt, mitmemõõtmeline konstrukt. Usutavus oleneb kontekstist. On dünaamiline nähtus. Allskaalad: Kompetentsus (informeeritud, koolitatud, tark, intelligentne, kval) Usaldatavus (aus, avatud, õiglane, moraalne, siira, altruistlik,õiglane) Heatahtlikkus (hooliv, arvestab minu huve, ei ole enesekeskne, tundlik) 28. Valetamine, selle liigid 1. Prosotsiaalne ­ eesmärgiks kellegi kaitsmine. 2. Enesekasu ­ eesmärgiks enese päästmine, karistusest hoidumine. 3. Isekas ­ eesmärgiks enese kaitsmine teiste kulul. 4. Antisotsiaalne ­ eesmärgiks kellelegi tahtliku kahju tekitamine. 5. Teadlik ­ sageli demagoogia kasutamine. 6. Alateadlik ­ väikelapsed valetavad tegude mitte tunnete kohta. 29. Meeldimine, millest oleneb · Füüsiline lähedus ­ nn jalutamisdistantsilt leitakse sageli abikaasad, meeldivad naabrid jne.

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
289 allalaadimist
Kordamisküsimused - vastused eksamiks
10
doc

Kordamisküsimused - vastused eksamiks.

Usutavus on dünaamiline nähtus. 28. Valetamine, selle liigid Teadlik ­ sageli demagoogia kasutamine Alateadlik ­ 3 aastaselt on enamik lastest võimelised valetama, väikelapsed valetavad tegude, mitte tunnete kohta Tundeid on võimelised teesklema 10 aastased lapsed Mõned lapsed ja täiskasvanud valetavad isegi siis, kui selleks ei ole vajadust Kui isik teab, et suhtlemisakt säilib, valetab ta vähem Valede liigid: Prosotsiaalne ­ eesmärgiks kellegi kaitsmine Enesekasu ­ eesmärgiks enese päästmine, karistusest hoidumine Isekas ­ eesmärgiks enese kaitsmine teiste kulul Antisotsiaalne ­ eesmärgiks kellelegi tahtliku kahju tekitamine 29. Meeldimine, millest oleneb Meeldimiseks tuleb täita nn minimax printsiipi: minimaliseeri kasu, maksimaliseeri tasu Võrdsuse printsiip: see, mida suhetest saadakse, peab olema tasakaalus sellega, mida sinna on panustatud (turusituatsioon). Erand ­ pikaajaline sõprussuhe! Meeldimise faktorid:

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
384 allalaadimist
Machiavelli-Valitseja
7
doc

Machiavelli "Valitseja"

välispoliitilise olukorra stabiilsus väga oluline, kuna see tagab ka sisepoliitilise stabiilsuse. Et hoida ära seesmist, alamatest lähtuvat vandenõu, peab valitseja eelkõige püüdma hoiduda kaaskodanike vaenust, põlgusest ja vihast. Kui kodanikud on valitseja tegevusega rahul, on vandenõu kordaminek äärmiselt ebatõenäoline, kuna vandenõulane loodab valitseja surmaga rahuldust pakkuda eelkõige kodanikele. Vandenõulasel pole võimalik tegutseda üksi, kuid selleks, et toetaja teda enesekasu nimel ei paljastaks, peab ta olema kas vandenõulase väga hea sõber või valitseja tulihingeline vaenlane. Olukorras, kus valitsejal on peale oma võimu ja seaduste veel ka sõprade ning kaaskodanike heatahtlikkus ja kaitse, on vandenõu praktiliselt võimatu läbi viia - kui tavaliselt peab vandenõulane tundma hirmu oma teo ebaõnnestumise ees, siis nüüd on pärast üleastumise sooritamisest tema vastu kogu elanikkond. Üks valitseja

Politoloogia → Politoloogia
124 allalaadimist
Vaba aja sotsioloogia
11
docx

Vaba aja sotsioloogia

Jälgida teisi, ega nad ometi laisad ei ole. Inimese väärtus. Calvin vabastas töö raamistusest. Kui olen kingsepa poeg, siis ei pea tööd üle võtma, iga inimene tundku ära, milleks ta on ilma tulnud ja tehku seda. Tarbimisest sai võimalus liikuda sotsiaalses hierarhias ülespoole. Alles jäi moraalne piirang. "Tundekasvatus". Ei tohi elada priiskavamalt kui amet lubab. Protestantismi paradoks ­ Töötada rängalt kuid samas mitte lubada enesekasu. Tekkis keskklass. Samas jäi moraalne eluviis. Töötegemine voorus, jõudolek ­ pahe. Vaba aeg, mis ei tulene tööst või on sellest lahutatud, on pahaendeline. Laste mäng keelati hiljem 19. Sajandil. Vaba aeg tuleb välja teenida. Töölisklassile kirjutati ette, et nad veetku vaba aega kasinalt ja kainelt. "Protestantlik eetika" Weber 1993 (8-12) - 1994 (1-3) Akdadeemia! Industrilisatsioon. Töö ja vaba aja eristumine. Vabrikuvile suunab elu. Töö ­ koht, kuhu minnakse.

Sport → Rekreatsioonikorraldus
11 allalaadimist
Loengukonspekt-Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid
40
doc

Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid

Ei suuda moraalselt otsustada; · kognitiivne rigiidsus: kitsas, paindumatu mõtlemine, suletud ideedele, partneri seisukohtadele, võimetus muuta vaatenurka, madal sressitaluvus; · eksternaalsus, käitumise põhjused väljaspool-jõetus end ohjata. Pingutamine pole motiveeritud; · suhtlemisraskused, ei taju probleemi kujunemist, ei pinguta selle vältimiseks; · egotsentrilisus ja enesekesksus, raskus olla rollides, pidada leppeid, mõista ootusi · väärtused ja enesekasu; · kriitiline mõtlemine, riski ja tasu vahekorra hindamine. Oma soovide analüüsi asemel nende aktsepteerimine. Kasutusalad: Probleemilahenduse õppimine; Sotsiaalsete oskuste õppimine; Probleemide ennetamine; kriminaalsusest loobumine J.W.Hilborn(Kognitiivne käitumine, töö kriminaalsusega). IV. KÄITUMUSLIKUD MUDELID Thomas (1968, 1971) USAS-s ja Jehu (1967, 1972) Inglismaal olid esimesed, kes

Sotsioloogia → Sotsioloogia
550 allalaadimist
Filosoofia gümnaasiumile
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

maisusele. Inimene saavutab elus eesmärgi ja rahu alles siis, kui ta tahe on täielikult Jumalale suunatud. Nii caritas kui cupiditas kujutavad endast ühte ja sama püüdlust, ent erinevatele suundadele pühendunult. Siiski ei põlga Augustinus maist elu, ent kui see hõivab inimhinges esimese positsiooni, muutub see ohtlikuks ja kahjulikuks. Ka enesearmastusel on tähtis positsioon, ent tõeline enesearmastus tähendab Jumala armastamist ja enese salgamist. Väär enesearmastus seisneb enesekasu otsimises. Augustinuse silmis on maailmaajaloo põhiliseks teemaks võitlus usu ja uskumatuse vahel e ilmaliku riigi ja Jumalariigi vahel. Ilmaliku riigi aluseks on cupiditas ning Jumala riigi aluseks mõistagi caritas. Kirik ei ole veel Jumala riik, sest kirikki sisaldab endas õigeid ja mitteõigeid, mille vahel on vahendajaks hierarhia. Tänu hierarhiale on Kristus kohalolev ja kirikus valitsev. Siiski on Augustinus seisukohal, et kirik on pinnas, millest Jumala riik välja kasvab. 13

Filosoofia → Filosoofia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun