· Underi luule on eeskätt psühholoogiline,annab edasi inimese siseilma keerukust,tundeid ja varjatud tunge.Underi luulet läbib olemise suur vastasseis-elu ja surma,rõõmu ja mure,valguse ja varju vahel. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, sokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. (,,Sirelite aegu","Veri valla","Endaga","Agulis".) · Underi ballaadid- Ballaadid on dramaatilised,peamiselt rahvuspärimus ainestikuga värsslood. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Valge lind","Rändav järv" ,"Koterman","Naissaare sünd". · Under ja mehed- E.Vilde vahendusel sai ta töökoha ajalehes ,,Teataja",ülepeakaela armus raamatupidaja Carl Hackerisse, abiellusid,lahutasid,2 tütart. Peale lahutust Hackerist abiellus Marie Under Artur Adsoniga
Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all “Postimehes”. Underi luuletused on klassikalise vormiga ja järgivad kindlaid struktuurireegleid. Tal õnnestus luua iseeneslik rütm ka kõige nõudvamates vormides. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, šokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks. Aastal 1930 avaldas ta kogumiku “Lageda taeva all” ning 1935 “Kivi südamelt”. Neis süveneb tema filosoofiline lähenemine hea ja halva vahelisse võitlusse. Ülepingutatud tundeküllased värvid tema varastest luuletustest on vaibunud, aga põhiliseks jääb siiski hiilgus. 1930. aasta teisel poolel keskendus Under tõlkimisele. 1940. aastal anti välja tema “Kogutud teosed”
oleks kellelegi näidanud. Hiljem ta proosat enam ei kirjutanud. Underi luuletused on klassikalise vormiga ja järgivad kindlaid struktuurireegleid. Tal õnnestus luua iseeneslik rütm ka kõige nõudvamates vormides. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, sokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks. Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all "Postimehes". See väljendab Underi rõõmu andeka sõbra, Ants Laikmaa, leidmise üle. Aastatel 1914-1917 ilmusid ta armastusele ja loodusele pühendatud luuletused mitmel pool. Tänu "Siuru" rühmitusele ilmusid "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918). Under tutvus ekspressionismiga tänu tõlkimisele
struktuurireegleid. Tal õnnestus luua iseeneslik rütm ka kõige nõudvamates vormides. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Varases perioodis oli Marie Underi jaoks põhiline teema loodus- ja armastuslüürika, kuhu ta tõi õnneliku armastuse ja selle hingelised ning meelelised rõõmud. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, šokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. . Underi looduslüürika mõjust värskendavalt ja uuenduslikult. Tavaliste looduspiltide kirjeldamise kõrvale tõi ta sisse emotsioonid. Oma värvika luulega on ta siiani meeldejääv ning esteetilist rahuldust pakkuv kirjanik. Esmakordselt kasutas ta ka erootilise luule arendusi. Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks. Under tutvus ekspressionismiga tänu tõlkimisele. Selle mõjud tema
Tänu "Siuru" rühmitusele ilmusid "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918)." (3) "Underi luuletused on klassikalise vormiga ja järgivad kindlaid struktuurireegleid. Tal õnnestus luua iseeneslik rütm ka kõige nõudvamates vormides. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, sokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks." (3) Ühed tähtsamad ja kuulsamad kogud Underilt on ,,Hääl varjust", mis eritleb ühiskondlikke vahekordi ja on ilmunud aastal 1927. Luulekogu ,,Rõõm ühest ilusast päevast" sisaldab looduslüürikat ja on ilmunud aasta peale eelneva luulekogu ilmumist. Kolmandaks tooks välja luulekogu ,,Õnnevarjutus", see on kõrgetasemeline balladikogumik ja ilmunud aastal 1929
Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest. * Ühiskonnas, kus tunnustatud vastastikune sõltuvus, hierarhia ja ebavõrdsus, õõnestab soov olla teiste poolt väärtustatud personaalset terviklikkust ja autentsust. * Kui inimesi õpetada varasest noorusest peale, et nad omaenda eksistentsi näeksid ainult riigi eksistentsi osana, siis lõpuks õnnestub neil kuidagi selle suurema tervikuga samastuda ning armastada seda selle erilise tundega [eneseimetlusega], mis igal üksikul inimesel on ainult iseenda jaoks. * Individuaalne lahendus: Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast. Eneseküllasus. Piiratud soovid. Tõeline sõprus. VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. Vabadus vastandatuna orjusele. Vaba inimene "elab vabalt", ta ei ole kellegi teise meelevallas. Ori peremehe meelevallas, tegutseb peremehe tahtel ja heaks. Kuigi peremees ei pruugi orja palju käskida-keelata, on
- ühiskonnas, kus tunnustatakse vastastikust sõltuvust, hierarhiat ja ebavõrdsust, õõnestab soov olla teiste poolt väärtustatud personaalset terviklikkust ja autentsust. - ühiskondlik lahendus: kui inimesi õpetada varasest noorusest peale, et nad omaenda eksistentsi näeksid ainult riigi eksistentsi osana, siis lõpuks õnnestub neil kuidagi selle suurema tervikuga samastuda ning armastada seda selle erilise tundega (eneseimetlusega), mis igal üksikul inimesel on ainult iseenda jaoks. - individuaalne lahendus (Emile): inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast. Eneseküllasus. Piiratud soovid. Tõeline sõprus. AU Kreeka-Rooma traditsioonis ülikute au seotud kogukonna teenimisega. Aristoteles, Cicero au saab põhineda ainult voorusel; aust endast tuleb hoolida mõõdukalt (Aristoteles) või peaaegu üldse mitte (Cicero).
9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest. * Ühiskonnas, kus tunnustatud vastastikune sõltuvus, hierarhia ja ebavõrdsus, õõnestab soov olla teiste poolt väärtustatud personaalset terviklikkust ja autentsust. *Ühiskondlik lahendus heas riigis : Kui inimesi õpetada varasest noorusest peale, et nad omaenda eksistentsi näeksid ainult riigi eksistentsi osana, siis lõpuks õnnestub neil kuidagi selle suurema tervikuga samastuda ning armastada seda selle erilise tundega [eneseimetlusega], mis igal üksikul inimesel on ainult iseenda jaoks. * Individuaalne lahendus: Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast. Eneseküllasus. Piiratud soovid. Tõeline sõprus. Ühiskondliku inimese probleemid: Mure oma staatuse pärast ühiskonnas (mida teised sinust mõtlevad). Sõltuvus asjadest,tunnustustest,teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks. Ta on õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt muutuvaid soove, sõltub võrdlusest teistega, ei tunne iseennast .
annaabi.ee 
