Teadmiste allikas: Käitumine / Mõtted / Teiste reacts / sots võrdlemine Ma käin teistega väljas/ tunnen piinlik suheldes/ … / … Järeldus: Ma olen sõbralik / Tunnen süüdi/ Ma olen sõbralik / Tunnen süüdi Enesehinnang – pos või neg hinnang enda kohta. Kuidas ma seoses endaga end tunnen? Kas nõustud järgmiste väidetega? Ma tunnen, et olen väärtuslik inimene. … Enesehinnang - eristatav üldine enesehinnang - palju valdkondlikke v spetsiifilisi enesehinnanguid Eri tüüpi enesehinnangud mood hierarhilise struktuuri. Üldine Mina kui tervik – Eneseh. Spetsiifiline Mina kui õppija Mina … Eristatav on üldine enseh ja palju valdkondlikke enesehinnanguid. Akadeemiline eneseh.(lugemine, mata, teised ained) Sotsiaalne eneseh.(suhted vanemat. Suhted eakaasl.) Füüs eneseh.(füs välimus, f võimed) Üks või mitu enesehinnangut? Arenguline perspektiiv
nähtusega seotud. Käitumusliku komponendi moodustavad inimese soov ja oskused käituda vastavalt oma hoiakutele (www.mtk.ut.ee/doc/OKmka2004Aidlaloeng.doc). Kognitiivne komponent Emotsionaalne Käitumuslik komponent komponent Joonis 1. Hoiaku komponendid KOKKUVÕTE Enesehinnanguid on kolme sorti, neist halvim on madal. See on paljudele inimestele probleemiks, kuid seda on võimalik ravida, selles mõttes, et seda saab tõsta. Ennast tuleb hinnata, kuna meid kõiki on üks ning igas meis on mingi eriline aspekt. Referaati tehes sain teada nii mõndagi ka enda kohta. Olin valinud teema, kus polnud väga palju informatsiooni raamatutes ning seega pidin kasutama ka interneti allikaid. Õnneks need kaks teemat olid omavahel seoses, kuna enesehinnangust sõltub hoiak. Ka
täpsus ja järjekindlus, selgus ja lühidus ning efektiivne analüüs ja süntees; lisaks kontekstist leitu hindamisele aitavad need leitut kasutada ka sinu enda arvustuses. (lk 36-38) 2.2 Kriitiline mõtlemine ja vastus: põhilised üldoskused Kriitiline mõtlemine tähendab efektiivset mõtlemist ning oma mõtlemisele mõistlike intellektuaalsete standardite rakendamist. See sisaldab metamõtlemist (mõtlemist mõtlemisest) ja enesehinnanguid, samuti ka avatud meele ning eelarvamuste vaba hoiaku säilitamist, lisaks ka teatud distantsi hoidmist, et vältida isiklikku kallutatust või eelarvamusi, mis segaksid sinu isiklikke põhjendusi. Kriitiline mõtlemine on hädavajalik veenva uurimisväite argumendi - väljaarendamiseks. Stephen Toulmin töötas välja argumendi struktuurimudeli, millel on neli osa: * Väide vaieldav seisukohavõtt * Tõendus andmed, mis toetavad väidet
küsimusest. Küsimused jagunesid 4 erinevasse tüüpi. Esiteks teadmis- ja faktiküsimused, millega uuriti õpilaste teadmisi valkudest toitumisest lähtuvalt (küsimused 5, 6, 7 ja 8). Teiseks tarbimispõhised küsimused, et välja selgitada, kui palju õpilased tarbivad valgukontsentraate (küsimused 3 ja 4). Kolmandaks segaküsimused, millega uuriti õpilaste teadmisi toiduvalkudest ja toitumisalaseid enesehinnanguid (küsimused 1 ja 2). Viimaseks oli infoallikate valik, millega sooviti teada saada, kust saavad õpilased oma põhilised teadmised valkudest ja nendega seonduvast (küsimus 9). 2.4. Andmeanalüüs Kõiki küsimuste vastuseid analüüsiti ja neist moodustati graafikud, milles kasutati MS Office Excel 2007 abi. Kokku oli küsimustikus 9 küsimust. Esimese küsimuse juures pidi õpilane hindama oma päevase valgutarbe piisavust/mittepiisavust (joonis 1)
Mina kontseptsiooni hierarhilise mudeli alusel on kõrgeimaks tasandiks inimese üldine enesehinnang. Sellele allutatud kaks spetsiifilist enesehinnangut- positiivne ja negatiivne akadeemiline ja mitteakadeemiline , mis omakorda jagunevad allkomponentideks. Nt mitteakadeemiline (situatsioonist sõltuv) mitteakadeemiline jaguneb sotsiaalseks, emotsionaalseks, füüsiliseks enesehinnanguks. Enesehinnang: Eristatav on üldine enesehinnang ja palju valdkondlikke või spetsiifilisi enesehinnanguid..erinevat tüüpi enesehinnangud moodustavad hierarhilise struktuuri. Üldine enesehinnang, mina kui tervik Spetsiifilised mina kui õppija mina kui sõber mina kui sportlane Shavelson- hierarhiline (?) organiseeritud enesehinnangu mudel. Üldine üldine enesehinnang Akadeemiline ja akadeemiline sotsiaalne füüsiline
Klassis on enesesse usu kaotanud õpilased tavaliselt passiivsed ja püüavad vastamisest hoiduda. Selleks et ebaedu õpilase negatiivsete elamuste ja enesetunde languse tõttu ei süveneks, on õpetajal vaja luua raskustes olevale õpilasele teadlikult eduelamusi, esile tõstes tema vähimatki edu positiivsete, julgustavate hinnangutega. Kiitus ja enesehinnang Kiitus tõstab enesehinnangut ning tekitab eduelamuse. On üldtuntud tõsiasi, et alles kujunemisjärgus olevaid enesehinnanguid saab suhteliselt kergesti mõjutada. Lapsed löövad särama, kui neid vähimagi edusammu eest kiita. Laps puhkeb õide, kui keskendame oma tähelepanu tema tugevatele külgedele ja annetele hea hakkab jõudsasti kosuma ja varjutab lõpuks mis tahes nõrga koha. Eduelamus harilikult tõstab enesehinnangut, ebaedu aga alandab. Pidevast ebaedust tingitud madaldunud enesehinnanguga lapsed on kaotanud usu endasse ja asuvad passiivse kaitse seisundis. Nad on pidurdatud ja madala töövõimega
annaabi.ee 
