Mōnikord inimesed manipuleerivad vōi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vōi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mōnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mōningate eriliste inimeste puhul vōtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. 27. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 1) Meeldida püüdmine (integration) - abil üritame me teistele enam meeldida. Meeldida püüdmise käigus üritatakse teist kiita või ollakse temaga ühel meelel. Meelitav isik teeb ükskōik mida, mida ta arvab vajaliku olevat, et teistele meele järgi olla 2) Eneseüleandmine (šelf-promotion) - eesmärgiks ei ole mitte meeldimine vaid enda osavuse tõestamine
D. Vaarandi I luuletus ilmus 1936. Debüütkogu „Põleva laotuse all“ paistis silma isamaa-armastuse ja koduigatsuse isikupärase käsitlusviisi poolest. Pärast sõda kujunes temast noore luule üks esindavatest autoritest Eestis. Kaasaega kujutavates luuletustes ja lüürilise põhikoega poeemides oli vaade suunatud kujutluses terendavasse tulevikku ning libises ametlikult valvatud arusaamade toel üle ajastu salatud vastuoludest. Eeldustekohaseks eneseavamiseks polnud võimalusi. Ometi tagasid Vaarandi värsside nooruslik hoog, leidlik metafoorika ja tundeküllus lugeja soosingu. „Unistaja aknal“ on murranguline nii tema loomingus kui ka eesti luules. 1950ndate II poolel, kui lihtsustav-tendentsliku ühiskonnakeskse käsitluse kõrval hakkas eluõigust saama isikupärasem vaatepunkt ning üldteeside värsistamist kõrvale tõrjuma konkreetsete, sageli rõhutatult igapäevaste eluseikade mõtestamine. Üldist suundumus ilmutav näide oli luuletus
Seda nimeatakse vale konsensuse efektiks. Ebasoovitatavad omadused on kõigil aga head omadused tulenevad minu isiksusest. 6. MINA-ESITUS (E.GOFFMAN) See pilt, mida me endast loome võib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mõnikord inimesed loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist või täita oma muid eesmärke. Mulje kujundamist kasutatakse, et luua teistele mingi teatav mulje endast. Mõnede inimeste ees võtame me maski maha, seda nimetatakse eneseavamiseks. Goffman vaatles inimeste tegevust, kui teatrit, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval. Siis on tegemist lavapealse käitumisega (avalik, pidupäevapool, näitleb, näidatakse soovitatavat, allutakse reeglitele). Me järgmine teatud käsikirja, nõudmiseid, mida see roll meilt eeldab. Rollidel on teatavad ootused, mida rollo täitjalt oodatakse. Rolli täitmise ajal me kontrollime hoolikalt oma verbaalset ja mitteverbaalset tegevust. Sotsiaalse
käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval. Olles laval järgime me kindalt rolli ja sel puhul on tegemist lavapealse käitumisega. Me järgime teatavat käsikirja, teatavaid nudmisi, mida see roll meilt nuab. Nendele rollidele vastavad ka teatavad ootused, mida selle rolli täitjalt oodatakse. Need rollid on aga vastassuhetes teiste rollidega
Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval. Olles laval järgime me kindalt rolli ja sel puhul on tegemist lavapealse käitumisega. Me järgime teatavat käsikirja, teatavaid nudmisi, mida see roll meilt nuab. Nendele rollidele vastavad ka teatavad ootused, mida selle rolli täitjalt oodatakse. Need rollid on aga vastassuhetes teiste rollidega. Tavaliselt
aeg-ajalt suureneda ja laieneda avatud mina pindalale. PIME MINA (3) see osa minust pole teada mulle endale ega ka teistele. Teised võivad minu seda külge mulle tutvustada, mille läbi on mul siis võimalik suurendada oma "vaba mina". AVASTAMATA MINA (4) see osa minust on tundmatu nii mulle kui ka minu sõpradele, kuid ta on kindlasti olemas, sest uutes situatsioonides võin ma endalegi väga ootamatult reageerida. Kriitika ning eneseavamine on enesearengu kaks põhilist vahendit. Eneseavamiseks ehk oma "vaba mina" pinna suurendamiseks peame avama oma "salajast mina". Kõige lihtsam on seda teha usaldusväärsete inimeste hulgas. Teised õpivad sind paremini tundma ning tulemuseks on meeldiv ja avameelne suhe. Selle juures on siiski oluline meeles pidada, et teiste privaatsust tuleb respekteerida; igaühel on õigus oma "salajases minas" jätta osake enda teada ning selle avalikustamine ei tohi kunagi olla peale surutud. Kriitika on informatsioon, mida me anname teiste kohta
annaabi.ee 
