Termodünaamika soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip energia jäävuse seadus. II printsiip protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem. Soojusmasina kasuteguriks nim suhet, mis näitab kui palju juurdeantavast soojushulgast on suudetud tsüklis muuta
Autotroof - organism, kes valmistab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest, kasutades välist energiat Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest orgaanilist valimistada, vajab valmis orgaanilist ainet Fotosüntees - orgaanilise aine valmistamine anorgaanilistest ainetest kasutades valgusenergiat lähteained: co 2 ja h2o saadakse glükoos ja hapnik vaja tingimused klorofüll ja valgus. Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Assimilatsioon-Organismis toimuvad sünteesiprotsessid saadakse: sahhariide lipiide valke, vaja: ensüüme nt: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon-Organismis toimuvad lagundamisprotsessid Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulid...
Energia miinimumi printsiibile. Rekatsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks ja täh. Sümbol H. Oktetprintsiip- kui elemendid püüavad saada väliskihi 8 elektoni liitmis või loovutamisel. Termokeemiline võrrand- on reaktsiooni võrrand kus o märgitud eralduv või nelduv soojushulk. Eksodermiline- kui lähtaine energia on kõrgem kui saadustel ja energia eraldub. Entotermiline- kui saaduste eneria on kõrgem kui lähte saadus. Kovalentne side- on ühis elekton paaride abil tekkinud side, ta esineb aatomite vahel molekulides või kirstallides. Kordne side- n mitme elektron pari abil moodustunud kovalentne side. Ergastunud olek-elektron läheb madalama eneriga alakihist üle kõrgemale. Elektronpaari doonor- aatom mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronpaari. Elektronpaar aktseptor- teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali
Tsitraaditsükkel · Reaktsioonid toimuvad mitokondrite maatriksis · Püroviinamarihape laguneb süsihappegaasiks ja vesinikuks · Süsihappegaas läheb rakust välja · Vesinik seotakse NADH2 -ga · Sellist enegiat, mida saab siduda ATP-ks ei teki Hingamisahel · Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemembraani harjakestel ehk kristadel · Glükolüüsil ja tsitraaditsüklis tekkinud NADH 2 reageerib hapnikuga, tekib vesi · Vesi läheb rakkudest välja · Eralduva eneria arvel sünteesitakse kokku 36 molekuli ATP-d MÕISTED: Makroergilised ühendid - madalmolekulaarsed nukleiinhapped (ATP, GTP, CTP, UTP), mis talletavad energia ja võivad selle keemilistes reaktsioonides vabastada. ATP -Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ---- Adenosiintrifosfaat ehk ATP. Glükolüüs- Glükoosi algne ladundamine. NAD- nikotiinamiidadeniindinukleotiid, Vesinikkandja., mis võimaldab H
Mass, kõige mõstatuslikum füüsikaline suurus Kehad ja nende massid ümbritsevad meid igalpool. Igapäevaselt elades, objekte vaadates ja neid puutudes, ei mõtle ma nende üle põhjalikumalt järele. Füüsika tunnis selgus aga, et mass polegi nii lihne, kui esmapilgul paistab. Mass, kui füüsikaline suurus pole üldsegi mitte nii enesestmõistetav, objektiivne ja arusaadav mõiste. Guugeldades leian, et ,,Mass väljendab keha omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena. Mass väljendab ka keha teistsugust omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga ta tõmbab teisi kehi enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks; Mass on inertsi mõõt." Need väited on arvatavasti kõik õiged, sest need pärinevad usaldusväärsetest infoallikatest. ...
Valgus tekib aatomites, kui elektron siirdub kaugemalt orbiidilt aatomile lähemale, kiirates üleliigse energia footoniteks. Valgusekvant- ehk footon, üksik energiahulk mis aatomis kiirgub valgusena. 5. Bohri postulaadid? 1. Elektron saab aatomi sees viibida ainult kindlatel teatud orbiitidel. Neid nim statsionaarseteks. 2. Elektron saab energiat juurde võtta ainult teatud kindlate portsionite kaupa. Juurdevõetud eneria diskreetsuse postulaat. [ergastumine] 3. Ergastatud olekus ei põsi aatom kaua vaid kiirgab saadud energia valgusena. Neid portse nim footoniteks. 6. Mis tingimusel on valguse täielik peegeldus? Piirdenurk, valem, joonis? 7. Kuidas joonestada läätse läbitavate valguskiirte käiku, joonis konstrueerida. Millised kiired on kasutusel? 8. 5cm kaugusel läätse ees asub küünal, 50cm läätse taga oleval ekraanil on küünlaleegi terav kujutis
oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest autotroofid e. isevarustajad konsumendid- kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi destruendid- kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Energia ja aineringe ökosüsteemis: Iga ökosüsteem, kuitahes lihtne oma struktuurilt, vajab toimimiseks energiat. Energiavood ökosüsteemis on küllalt keerukad, osalt talletub eneria organismidesse, osa hajub ühest toiduahela lülist teise kulgedes. Taluvus ja optimum: Taluvusala toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast Ökoniss: Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Põhiniss, tegelik e. realiseeritud niss Ökoloogiline püramiid: (Eltoni püramiid, näitab troofiliste tasemete
tähelepanuvajalikkusega tööajal. Töö raskus ja pingelisus Töö füüsilise raskuse üle saab otsustada inimese poolt kulutatud energia hulga järgi antud töö sooritamisel.Puhke olukorras kulutab inimene energiat kuni 80 kilokalorit tunnis,see energia kulub elu tegevuse säilitamiseks-hingamiseks,vereringe ja muskulatuuri tööks,seede trakti tegevuseks.Töötamisel suureneb energia kulu puhke olukorraga mitme kordseks.Kui kogu töö juures kulutatud eneria hulgast lahutada oma tarbeks kulutatud energia saame ligikaudselt tööks kulutatud energia hulga.Nii kulutatakse: 1.kirjutamisel laua taga 100-120 kilo kalorit tunnis . 2.joonestamisel joonestus laua taga 120-150 kilo kalorit tunnis. 3.väikeste detailide monteerimisel 150-180 kilo kalorit tunnis. 4.treimis,freesimis töödel 200-220 kilo kalorit tunnis. 5.sepa töödel 250-300 kilo kalorit tunnis.
· Püroviinamarihape laguneb süsihappegaasiks ja vesinikuks · Süsihappegaas läheb rakust välja · Vesinik seotakse NADH2 -ga · Sellist enegiat, mida saab siduda ATP-ks ei teki Hingamisahel · Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemembraani harjakestel ehk kristadel · Glükolüüsil ja tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 reageerib hapnikuga, tekib vesi · Vesi läheb rakkudest välja · Eralduva eneria arvel sünteesitakse kokku 36 molekuli ATP-d Hingamise ja fotosünteesi võrdlus Hingamine · Lähteained: glükoos ja hapnik (orgaanilise aine lagunemine) · Saadused: süsihappegaas ja vesi · Toimumiskoht: mitokonder · Toimumisaeg: pidev Fotosüntees · Lähteained: süsihappegaas ja vesi orgaanilise aine tekkimine) · Saadused: glükoos ja hapnik · Toimumiskoht: kloroplast · Toimumisaeg: valguse käes
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide ki...