TEST 3 1. Loomaraku hingamisel neelduv hapnik kasutatakse otseselt elektronide aksept. Mitkond ETA lõpus 2. Lisaks ATP-le on glükolüüsi lõpp-produktideks NADH ja püruvaat 3. Tsitraaditsükkel energiseerib teatud molekulid, mis seejärel transpordivad energia elektronide transpordi ahelasse. Millised molekulid need on? FADH2 ja NADH 4. Rakul on võimalik kasutada energia tootmiseks 10 mooli glükoosi hapnikuvabas keskkonnas. Milline on võimalik produtseeritavate ATP/GTP moolide summarne kogus? 20 5. Milline järgnevatest ühenditest ei funktsioneeri kui elektronide kandja mitokondriaalses ETA-s,
kasutatakse CO2 taandamiseks. Calvini tsükli vaheproduktid on fosfaadid. CO2 taandamiseks kasutatakse 4 elektroni energia, mis eralduvad veest ja mille abil kahe kaksiksidemega CO2 struktuur ümber kujundatakse nelja üksiksidemega struktuuriks. Tekkiva suhkru koosseisu jääb aga neljast elektronist kaks. Tülakoidi membraansüsteem moodustab sisemise ruumiosa, luumeni, mis on stroomast membraaniga eraldatud. Luumeni ja strooma vahel tekib H kontsentratsiooni elektrokeemiline gradient, mis energiseerib ATP sünteesi. Tülakoidi membraanides asuvad valgust neelavad fotosüsteemid I ja II ja nendevahelised elektronikandjad plastokinoon, tsütokroom b6f, plastotsüaniin, samuti ka NADP reduktaas ja ATP süntaas. CO2 sidumise ja taandamise reaktsioonid aga toimuvad tülakoidide vahel asuvas stroomas. Valgusreaktsioonideks nimetatakse valguse neeldumist ja elektronide ülekandega seotud reaktsioone. Valguse abil toimub tegelt ainult elektroni ergastumine pigmendil
2. Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli komponentide süntees (ja valgusüntees- membraaniga seotud ribosoomidel. 3. Energeetiline funktsioon. Membraanis paiknevad energia hankimises osalevad valgud, elektrontransportahela mittevalgulised komponendid (nt kinoonid), fotosünteesiaparaat purpurbakteritel. Membraan on ioongradiendi tekke eelduseks, mis omakorda energiseerib enamikku rakuprotsesse. Laetud membraan (membraanist väljas on +laeng, raku sees on -laeng- võimaldab teha tööd (ATP süntees). 4. Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks (vajalik nende replikatsiooniks ja jaotumiseks tütarrakkude vahel) 5. Viburite kinnitamine rakule ja viburi töölepanek. Rakukesta (cell wall) ehitus 1. Mükoplasmad: rakukest puudub. 2. Grampositiivsed bakterid: rakukest paks, koosneb peamiselt peptidoglükaanist. 3
o Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli komponentide süntees ja valgusüntees (membraaniga seotud ribosoomidel). o Energeetiline funktsioon. ( Membraanis paiknevad oksüdatiivsed ensüümid, elektrontransportahela komponendid, fotosünteesiaparaat purpurbakteritel. Membraan on ioongradiendi tekke eelduseks, mis omakorda energiseerib enamikku rakuprotsesse. ) o Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. o Viburite kinnitumine rakule basaalkeha abil ja viburi liikuma panek. RAKUKEST Erinevate rakkude kestades on kaks põhikomponenti: o Tugifibrillid (raudvarvad) o Maatriks (betoon)
membraani palju transportereid. o Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli komponentide süntees ja valgusüntees (membraaniga seotud ribosoomidel). o Energeetiline funktsioon. Membraanis paiknevad energia hankimises osalevad valgud, elektrontransportahela mittevalgulised komponendid (nt kinoonid), fotosünteesiaparaat purpurbakteritel. Membraan on ioongradiendi tekke eelduseks, mis omakorda energiseerib enamikku rakuprotsesse. o Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. o Viburite kinnitamine rakule ja viburi töölepanek. 9. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel
ning aidata sel terveneda inimeste poolt tekitatud kahjust. Kui küllaldane hulk inimesi kannab endas kõrgemat energiat, uueneb ka püramiidide vägi. Praegu on neist energia välja kurnatud, sest nad pole enam otseühenduses tähesüsteemide poolt edastatava valgusega, mida nad algselt suure täpsusega vastu võtma olid häälestatud. See joondumisnihe tekkis Maa telje nihkumise tõttu pärast püramiidide ehitamist. Kuid inimkonna teadvuse tõus energiseerib need uuesti. Kui maatähe tsakrad hakkavad täisvõimsusel tööle, leiab taas kord aset vaimu ühinemine ainega. See tähendab, et inimkonna poolt hävitatut on võimalik taastada ja Maa on võimeline ennast tervendama. See tähendab ka seda, et meie, inimesed, oleme siis võimelised ennast täielikult tervendama ja elama nii, nagu elati Atlantises. Praegu on hirm tundmatu ees ainus, mis meid tagasi hoiab. Sfinks Egiptuses on kui meeldetuletus, et meie loomalik loomus,
hea. Puhaskultuuris on ammoniaagi oksüdeerijate kasv vaevaline seetõttu et moodustuv nitrit on toksiline. Looduses kasutavad moodustunud nitriti ära teised koosluse mikroobid. Enamus nitrifitseerijaid on obligaatsed kemolitoautotroofid. Nitrifikatsioon on kaheetapiline: 1) Ammoniaagi oksüdatsioon nitritiks ammoniaak transporditakse rakku vastava permeaasiga. Elektronide lõppaktseptoriks on hapnik ja membraanil moodustub prootongradient, mis energiseerib ATP sünteesi. 2NH3 + 4O2 2NO2- + 2H2O + 2H+ 2) Nitriti oksüdatsioon nitraadini: NO2- + H2O NO3- + 2H+ + 2e. Nitrit oksüdeeritakse nitraadini nitriti oksüdoreduktaasiga (NOR). Elektroni lõppaktseptor on hapnik ja hingamisel moodustub vesi. Prootongradiendi arvel sünteesib membraanne ATPaas ATPd. Redutseeritud väävliühendite oksüdatsioon ja tioonbakterid. Bioleostamine. Vesiniku ja vingugaasi oksüdatsioon, vastavad bakterid
liidetakse hapnikule fosfaatrühm. Selle fosfaatrühma kannab ADP-le üle fosfoglütseraadi kinaas ning moodustub ATP. Makroergiline side võib tekkida ka substraadilt vee äravõtmisega ehk 2- fosfoglütseraadi dehüdratatsiooniga. Reaktsiooni viib läbi enolaas ning tekib PEP (fosfoenoolpüruvaat). 2-fosfoglütseraadi 3C-lt OH rühma ning 2C H liitmine tekitab süsinike vahel kaksiksideme, mis muudab PEP ebastabiilseks, kuid n-ö energiseerib fosfaatrühma. Püruvaadi kinaas kannab makroergilise sideme üle ADP-le. Fosfaat-atsetüültransferaas vahetab atsetüül-CoA-s CoA energeetilise tioolesterisideme fosfaadi vastu, mis on samuti makroergiline side. Atsetaadi kinaas kannab makroergilise sidemega fosfaadi ADP-le. (NB! järgnev skeem on illustratiivne, seda ei pea peast teadma) 52
annaabi.ee 
