Kiudained on nii keerulise koostisega, et organism ei suudagi neid täielikult seedida. Kiudained soodustavad kolesterooli väljumist organismist ning hoiab normis veresuhkru sisaldust. Kiudainete rikas toit tugevdab südant ja seob rasvu, aidates inimestel kaalust alla võtta. Rafineeritud ehk keemilisel teel puhastatud toiduaineid peak meie toidus olema võimalikult vähe. Rafineeritud toodete toiteväärtus on madalam kui rafineerimata toitainetel. Normaalseks energiavajaduseks päevas loetakse 2000 kcal. Rasvadel ehk lipiididel on organismis täita tähtis osa. Nad annavad energiat ning neis lahustuvad vitamiinid. Samuti sõltub rasvadest meie keharakkud olukord. Rasvad jagunevad kahte liiki: Küllastatud ja küllastumatud. Küllastumatud rasvhapped jagunevad omakorda mono- ja polüküllastumata rasvhapeteks. Täpsemalt on need taimsed rasvad ehk õlid mis esinevad vedelas olekus. Oluline on eeslistada taimse 2
Tegemaks kindlaks nälja ja alatoitumuse ulatust, peab teadma inimeste energeetiliste vajaduste norme. Need sõltuvad inimese east, soost, kehakaalust, kasvust, füüsilisest aktiivsusest ja elukeskkonna klimaatilistest tingimustest. FAO ja Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (World Health Organization, WHO) eksperdid hindasid "standardse mehe", kelleks on 20 39-aastane füüsiliselt terve mees, kes teeb päevas kaheksa tundi "mõõdukat aktiivsust" nõudvat tööd, ööpäevaseks energiavajaduseks 65 kilogrammise kehakaalu puhul 3000 kilokalorile ning samadele parameetritele vastava, ent 55 kilogrammi kaaluva naise ehk "standardse naise", oma 2200 kilokalorile. Kuna elulise tähtsusega on muuhulgas ka valgu omastamine, ei anna ainuüksi toidu kalorsus täielikku ega ammendavat pilti toitumise kvaliteedist. Kuid lähtudes nendest normidest ja arvestades elanikkonna soolist, ealist, professionaalset ja kehakaalulist koosseisu, määrati kindlaks keskmine ööpäevane
Sinep 1 5,7 0,057 6,4 0,064 15,8 0,158 145,5 1,455 Till 0,1 3,7 0,0037 0,8 0,0008 10,2 0,0102 63,7 0,0637 Sool 0,1 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku 365,2 xxx 23,6537 xxx 43,0718 xxx 20,6652 xxx 591,6767 591,6767kcal annab 29,58 % päevasest energiavajadusnormist naistel ning meestel 23,67%. Päevane energiavajadus: keskmiseks energiavajaduseks loetakse naistel 2000 kcal päevas, meestel 2500 kcal päevas. 10 5. Toiduainete tellimisleht Toiduained Ühik Kogus kg Köögviljad Porru kg 0,085 Varsseller kg 0,100 Lillkapsas kg 0,220 Porgand kg 0,145 Brokkoli kg 0,132 Kartul kg 0,090
proteiinid on elusa organismi iseloomulikemaiks osadeks, nad kuuluvad kõikide rakkude struktuuri, kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone, on regulaatoraineteks ja antikehadeks. Valkudest olenevad mitmed elutähtsad protsessid: vee ja veeslahustunud ainete vahetus vere ja kudede vahel, O2 ja süsinikdioksiidi trantsport, lihaste kokkutõmme jne. Organismi võime valke sünteesida on piiratud, omastatakse loomse ja taimse valgu kujul toiduga, mis lähevad organismis kudede ülesehitamiseks(energiavajaduseks 11 13% kogu energiakulust). Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see poole suurem. Oluline on ka nende aminohappeline koostis 20-st teadaolevast on 9 asendamatud peamiselt loomsed valgud (leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, teroniin, trüptofaan, valiin, histidiin). Neid organismis ei sünteesita (saab toiduga). Mida enam neid valgus on, seda suurem on valgu bioloogiline väärtus.
proteiinid on elusa organismi iseloomulikemaiks osadeks, nad kuuluvad kõikide rakkude struktuuri, kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone, on regulaatoraineteks ja antikehadeks. Valkudest olenevad mitmed elutähtsad protsessid: vee ja veeslahustunud ainete vahetus vere ja kudede vahel, O2 ja süsinikdioksiidi transport, lihaste kokkutõmme jne. Organismi võime valke sünteesida on piiratud, omastatakse loomse ja taimse valgu kujul toiduga, mis lähevad organismis kudede ülesehitamiseks(energiavajaduseks 11 13% kogu energiakulust). Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see poole suurem. Oluline on ka nende aminohappeline koostis 20-st teadaolevast on 9 asendamatud. *Toidus taimsed ja loomsed valgud, *Maos soolhappe juuresolekul jakaksteistsõrmiksooles lõhustatakse ensüümide mõjul aminohapeteks, millena imenduvad verre, *Kasutatakse uute valkude sünteesiks, vanade asendamiseks ja vähesel
antikehadeks. Valkudest olenevad mitmed elutähtsad protsessid: vee ja veeslahustunud ainete vahetus vere ja kudede vahel, O2 ja süsinikdioksiidi trantsport, lihaste kokkutõmme jne. Organismi võime valke sünteesida on piiratud, omastatakse loomse ja taimse valgu kujul toiduga, mis lähevad organismis kudede ülesehitamiseks(energiavajaduseks 11 13% kogu energiakulust). Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see poole suurem. Oluline on ka nende aminohappeline koostis 20-st teadaolevast on 9 asendamatud peamiselt loomsed valgud (leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, teroniin, trüptofaan, valiin, histidiin). Neid organismis ei sünteesita (saab toiduga)
kontrollida iga ülesande jaoks optimaalset pingulolekut. Kuidas reageerib keha stressorile? Vahet saab teha kolmel faasil (Seyle). Häirereaktsiooni staadiumis vallandatakse sümpaatilise närvisüsteemi ehmatusereaktsioon, ründamine-põgenemine-reaktsioon. Reaktsiooni eesmärk: keha peab olema aktiivsem kui oma igapäevase võimsuse korral. Selleks on näiteks lihastel rohkem energiat vaja: vere läbivoolu tugevdatakse ja sellega pannakse rohkem hapnikku ja toitaineid suurenenud energiavajaduseks valmis. Selle eest kannab hoolt sümpaatiline närvisüsteem: adrenaliin, noradrenaliin ja dopamiin suurendavad südame löögisagedust ja kannavad hoolt selle eest, et veresooni ja elundisüsteeme, mis on stressireaktsiooni jaoks vähemolulised, kokku tõmmatakse, vererõhk tõuseb. Parasümpaatiline närvisüsteem reageerib selle vastu suunatud tasakaalustusregulatsiooniga. Seejärel rakendatakse vastuseisufaasis kõiki olemasolevaid jõudusid, et stressist edukalt jagu saada
annaabi.ee 
