Miks inimese ööpäevane energiakulu sõltub tema keha koostisest? Kui suur energeetiliselt kasutatavate süsivesikute varu peitub normaalkaalulise mehe kehas? Umbes 1600 kcal. Inimese kehamassist umbes 0,7% moodustavad süsivesikud. Kui naissportlase ööpäevane energiakulutus on 12MJ, kui palju kcal peaks ta siis toiduga saama? Arvutage kirjalikult ja mitte väga täpselt 12MJ=12000KJ 1kcal=4,18KJ 12000: 4,18=2871 kcal Mis on elektrolüüdid? Kehavedelikes on põhilised elekrolüüdid Na, K, Cl, Ka, Mg. - nende sisaldus määrab veetasakaalu - koos karbonaatioonidega määravad pH-d - Na-ioonidest sõltub glükoosi ja aminohapete imendumine seedetraktis Mis on aneemia? Aneemia on kehvveresus.
tööstustele, mis seda kasutavad. Teisisõnu võib ka öelda, et energeetika on erinevate energialiikide (mitmekordsete) muundamiste protsess, mille lõpptulemusena saadakse elektrienergia, mis antakse tarbijale üle. Nagu kogu Eesti majandus, on ka energeetika viimasel ajal läbi teinud väga suuri muutusi. Nii primaarenergia vajadus kui ka energia lõpptarbimine on vähenenud 1990. aastaga võrreldes ligi kaks korda. Alates 1993. aastast on energiakulutus hakanud stabiliseeruma. Primaarenergia ressurssidest moodustasid 1997. aastal kodumaised energiaallikad 61%. Eesti energeetika eripära on põlevkivi tootmise ja kasutamise suur osatähtsus energiabilansis. Seda toodetakse kaevandustes ja karjäärides. Tootmismaht on muutunud vastavalt elektrijaamade ja põlevkivi töötleva tööstuse nõudlusele. Põlevkivi kasutatakse põhiliselt elektrienergia tootmiseks, aga ka toorainena keemiatööstuses
põllumajanduses. Kuni 40% Euroopas kasutatavast energiast kulutavad ehitised. Ehk siis umbes kaks korda nii palju kui kulub energiat liiklusele. Euroopa ühisele energiapoliitikale soovitakse teed rajada kliima-ja energiapaketiga. Selles on igale EL-i liikmesriigile rahvuslikud kohustused, et saavutada heitmete vähendamine. Soomel tuleb muuseas vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri heitmist heitmelimiitide süsteemi mittekuuluvates sektorites 16%. Soome hoonete energiakulutus tekitab kolmandiku terve riigi kasvuhoonegaasidest. Passiivmajad saavad vähendada kasvuhoonegaase. Kuna passiivmaja kriteeriumidele vastava uue või remonditud ehitise kütmiseks vajatakse võrreldes tavaliste majadega umbes 70 % vähem, siis on võimalik sellise alternatiivse ehitamisega säästa märkimisväärseid energiakoguseid. Ka EL-i energiaefektiivsuse programmis on seda arvesse võetud, mis elluviiduna nõuaks passiivmajade kasutuselevõttu uusehitamise standardina pärast 2015.
eripärad ning hormoonainevahetus. Meestel on hormoonainevahetusest tingituna lihasmassi ja -jõu lisandumine intensiivsem kui naistel. Ei maksa karta, et naistel lihased jõuharjutusi tehes liiga suureks kasvavad – hormoonid reguleerivad lihasmassi kasvu. Mida suurem on lihasmassi osa kogu kehakaalust, seda rohkem kulutavad lihased harjutamisel energiat ning seda aktiivsem on ka ainevahetus. Seega on lihaskoe kasvades kogu organismi energiakulutus suurem. Rasvade kulutamine lihastreeningul sõltub energia üldkulutamisest. Ei piisa sadade korduste arvuga harjutuste tegemisest ühele lihasrühmale, st keharasva ei saa vähendada lokaalselt või eraldi mingist konkreetsest piirkonnast. Rasva põletamine toimub üle kogu keha ühtlaselt, mitte ainult ühe piirkonna arvelt. Küll aga kehtib reegel, et nendest piirkondadest, kuhu rasv kõige esimesena ja kiiremini ladestuma kipub, põletatakse
keha- ja lihastüübi eripärad ning hormoonainevahetus. Meestel on hormoonainevahetusest tingituna lihasmassi ja -jõu lisandumine intensiivsem kui naistel. Ei maksa karta, et naistel lihased jõuharjutusi tehes liiga suureks kasvavad hormoonid reguleerivad lihasmassi kasvu.nMida suurem on lihasmassi osa kogu kehakaalust, seda rohkem kulutavad lihased harjutamisel energiat ning seda aktiivsem on ka ainevahetus. Seega on lihaskoe kasvades kogu organismi energiakulutus suurem. Lihastreening ja rasvapõletus Rasvade kulutamine lihastreeningul sõltub energia üldkulutamisest. Ei piisa sadade korduste arvuga harjutuste tegemisest ühele lihasrühmale, st keharasva ei saa vähendada lokaalselt või eraldi mingist konkreetsest piirkonnast. Rasva põletamine toimub üle kogu keha ühtlaselt, mitte ainult ühe piirkonna arvelt. Küll aga kehtib reegel, et nendest piirkondadest, kuhu rasv kõige esimesena ja kiiremini ladestuma kipub, põletatakse seda
2008 - 2009 74…77 67…81 77…82 87…94 86…92 86…90 2009 - 2010 72…78 68…80 79…84 87…91 86…91 83…93 Paljuaastane 70…82 74…83 78…83 83…90 84…88 83…87 keskmine 3.2.2 Sisekliima sõltuvus välistemperatuurist Elamu sisekliima ja energiakulutus sõltub alati suuremal või vähemal määral väliskliimast. Iga elamu sisetemperatuuri mõõtetulemused jaotati vastavalt välistemperatuurile (vt Joonis 3.4). Iga välistemperatuuri ühe kraadi kohta arvutati keskmine sisetemperatuur, mis loeti esindama selle elamu keskmist sisetemperatuuri. Joonis 3.4 Sisetemperatuuri sõltuvus välistemperatuurist talvise kasutusega elamus (vasakul) ja talvise kasutuseta elamus (paremal).
annaabi.ee 
