Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania,Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpr os, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola,Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia,Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu ühiskondlikeks prioriteetideks on majanduskasv ja tööhõive. Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks (side-, teenuste- ja energeetikasektori liberaliseerimine). Samuti toetab Euroopa Liit liikmesriikide reformikavasid, lihtsustades ,,parimate tavade" levitamist, soovib saavutada kooskõla majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamise vajaduse ning Euroopa arengumudelis kesksel kohal olevate sotsiaalse ühtekuuluvuse ja säästva arengu eesmärkide vahel. Eelarveperioodil 20072013 eraldatakse ELi tõukefondidest rohkem vahendeid koolitusele, uuendustegevusele ja teadusuuringutele http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit
Lisaks hindab EL enne iga uut laienemist, kas ta suudab uue(d) liikmesriigi(d) endaga liita ja kas tema institutsioonid suudavad toimida nõuetekohaselt. · Järjestikused laienemised on tugevdanud demokraatiat, muutnud Euroopa turvalisemaks ja suurendanud kaubanduse ja majanduse kasvu potentsiaali. Prioriteediks majanduskasv ja tööhõive · Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks (side, teenuste ja energeetikasektori liberaliseerimine). · Euroopa Liit toetab liikmesriikide reformikavasid, lihtsustades ,,parimate tavade" levitamist. · Euroopa Liit soovib saavutada kooskõla majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamise vajaduse ning Euroopa arengumudelis kesksel kohal olevate sotsiaalse ühtekuuluvuse ja säästva arengu eesmärkide vahel. · Eelarveperioodil 20072013 eraldatakse ELi tõukefondidest rohkem vahendeid koolitusele, uuendustegevusele ja teadusuuringutele.
(1) ettevõtete vajadusele vastava hariduse arendamine ja töösuhete moderniseerimine tööturu turvalise paindlikkuse suurendamiseks; (2) teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine ning selle suunamine senisest enam ettevõtlust toetavaks; (3) ettevõtete uuenduslikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet toetava majandus- ja investeerimiskeskkonna arendamine; (4) energeetika keskkonnasäästlikkusse suurendamine tagades samal ajal energia varustuskindluse ja energeetikasektori konkurentsivõime. Uus kava hõlmab endas 9 eesmärki, mis jagunevad makromajanduskeskkonna, konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ning hariduse ja tööturu peatükkide vahel: Eesmärk 1: Stabiilse makromajandusliku keskkonna tagamine Eesmärk 2: Majanduse arengut toetava maksusüsteemi kujundamine Eesmärk 3: Fiskaalpoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine Eesmärk 4: Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine
Euroopa majandust ja igapäevaelu. Üks oli majanduse globaliseerumine, sest riigid hakkasid majanduslikult üksteisest üha rohkem sõltuma. Teine oli tehnika revolutsioon, sealhulgas Interneti ning uute info- ja sidetehnoloogiate kasutuselevõtmine. Euroopa Liidu ühiskondlikeks prioriteetideks on majanduskasv ja tööhõive. Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks (side-, teenuste- ja energeetikasektori liberaliseerimine). Samuti toetab Euroopa Liit liikmesriikide reformikavasid, lihtsustades „parimate tavade“ levitamist, soovib saavutada kooskõla majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamise vajaduse ning Euroopa arengumudelis kesksel kohal olevate sotsiaalse ühtekuuluvuse ja säästva arengu eesmärkide vahel. Et konkureerida USA ja teiste suurriikidega, vajas Euroopa majandus põhjalikku kaasajastamist.
Soojuselektrijaamad: Tuumaeenergetika Fossiilsete kütuste põletamine (nafta, gaas, süsi jt.) Geotermaalenergial põhinev Jääkenergia (prügimäed, heitvesi, metallurgia) Taastuvenergial soojuselektrijaamad: Biomassielektrijaamad Taastuvatel energiaallikatel põhinevad: Päikeseenergia Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia CO2 kahandamine Keskkonnakaitselisest seisukohast lähtuvalt on energeetikasektori tähtsaimaks eesmärgiks õhusaaste ja eriti CO 2 emissiooni kahandamine. Nt. USA-s pärineb üle 90% CO2 emissioonist fossiilsetest kütustest. Uued tehnoloogiad fossiilsetel kütustel töötavate jõujaamade jaoks Fossiilse kütusega töötav jõujaam ei saa kunagi olla päris CO 2 saastevaba. Sõltuvalt tehnoloogiast on maksimaalne teoreetiline piir 85-98% vahel. Kahandamise võimalused: CO2 pumpamine maaalustesse tühimikesse (gaasimaardlad, kaevanduskäigud,
Kuigi nimetatud kahes sektoris kasutatakse elektrit üha rohkem, jääb tänu tõhususe pidevale paranemisele üldine elektritarbimise kasv tavapärastesse raamidesse. 2.1Energiamajandus Energiamajanduses on CO2-heite vähendamine tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Kõik CO2-heite vähendamise võimalused vastavad seatud eesmärgile ning võivad olla pikemas perspektiivis praegusest poliitikast odavamad. Madala süsinikuga energeetikasektori arenguks on vajalik soodustada elektri ja soojuse koostootmise kasutamist nii väiksemates linnades kui tööstusettevõtetes ning fossiilsetelt kütustelt 5 Alla Rajur Tööohutus taastuvatele energiaallikatele üleminekut nii elektri ja soojuse tootmises kui lõpptarbijate puhul
väärtuse kujunemise - selle hinna sees on põllumehe, pagari ja poemüüja töö, kuid selleks et ei toimuks mitmekordset hindamist, on vaja arvesse võtta ainult iga lüli poolt lisatud väärtus. Tavaliselt esitatakse SKP tootmise meetodil olulisemate majandusharude lõikes. Kui vaadata, millised on Eesti olulisimad majandusharud ja kuidas need on viimase seitsme aastaga muutunud, siis on näha eelkõige primaarsektori (põllumajandus, kalandus, metsandus) ning tööstuse- ja energeetikasektori osatähtsuse kahanemist ning teenindussektori osatähtsuse kasvu. Kui 1993. aastal toodeti peaaegu 25% lisandunud väärtusest tööstuses ja energeetikas, siis 1999. aastaks oli selle sektori osakaal kahanenud 20%-le. Oluliselt on sellel perioodil vähenenud ka primaarsektori - põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse - osatähtsus, 11-lt 6-le protsendile. 6. SKP kulutuste meetodil Kulutuste lähenemisviisi korral liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused,
kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Lähte-alust on osaliselt rakendatud (sh tõstetud keskkonnatasude määrasid), kuid seda on vaja edasi arendada. Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisel Eesti kohustuste täitmiseks on loodud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja selle tegevuskava 2011–2015, mis kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Majandust käsitleb keskkonnasõbraliku majanduse peatükk, mis hõlmab Eesti energeetikasektori arendamise, erinevate sektorite energiasäästu ning majanduse üldise ressursisäästlikkuse eesmärke. Valmimisel on raport „Rohetöökohtade potentsiaal Eestis“ (Värnik jt 2012), mille tellis Riigikantselei juures tegutsev säästva arengu komisjon ja koostamist juhtis Eesti Maaülikool. Raporti eesmärk on analüüsida rohetöökohtade potentsiaali Eesti põllumajanduses, metsanduses, ehituses ja transpordis, selgitada, kuivõrd vastavad kõrghariduse õppekavad rohemajanduse
saastamise maksustamisele. Lähte-alust on osaliselt rakendatud (sh tõstetud keskkonnatasude määrasid), kuid seda on vaja edasi arendada. Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisel Eesti kohustuste täitmiseks on loodud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja selle tegevuskava 2011–2015, mis kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Majandust käsitleb keskkonnasõbraliku majanduse peatükk, mis hõlmab Eesti energeetikasektori arendamise, erinevate sektorite energiasäästu ning majanduse üldise ressursisäästlikkuse eesmärke. Valmimisel on raport „Rohetöökohtade potentsiaal Eestis“ (Värnik jt 2012), mille tellis Riigikantselei juures tegutsev säästva arengu komisjon ja koostamist juhtis Eesti Maaülikool. Raporti eesmärk on analüüsida rohetöökohtade potentsiaali Eesti põllumajanduses, metsanduses, ehituses ja
annaabi.ee 
