kõikide teraviljaliikide kohta). Mahumass. Varutava nisu mahumass peab olema minimaalselt 730g/l,soovitatav mahumass peaks olema ligikaudu 780g/l. Mahumass sõltub tera suurusest, kujust ja tihetusest ning tera ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike. Mahumass on oluline näitaja terade jahvatamisel, sellest oleneb jahu väljatulek. Suur mahumass näitab, et teradon hästi täitunud tiheda endospermiga. Kõrgema mahumassisaavutamiseks on oluline osa sordi õigel valikul ja agrotehnikal ning väetamisel. Langemisarv iseloomustab tärklise seisundit terades. Koristusega viivitamisel või vihmasel koristusoerjoodil võib tärklis fermentide toimel hakata hüdrolüüsuma ja langemisarvu väärtus vähenema. Langemisarv sõltub ka sordi geneetilisest eripärast. Terade peas idanemisel lõhustub tärklis suhkruteks. Jahu kaotab veesidumisvõime, sai jääb nätske või moodustub
VASK, µg 200 MOLÜBDEEN, µg 10 KOOBALT, µg 2 NIKKEL, µg 10 KROOM, µg 1 FLUOR, µg 30 JOOD, µg 10 SELEEN, µg 14,2 ALUMIINIUM, mg 0,7 FERMANENTIDE TÖÖ Et terade eri osad on väga erineva keemilise koostisega, siis sõltub jahu kvaliteet jahvatusastmest. Peenjahu valmistamisel eemaldatakse viljaterast kogu kest, aleuroonkiht ja idu, mis sisaldavad endospermiga võrreldes kuni 10 korda rohkem vitamiine ja 2 - 4 korda rohkem mineraalaineid. Seega on toitumise seisukohalt "priiskamine" süüa peenjahust tooteid. Nisujahus on peamiselt vees mittelahustuvaid süsivesikuid (tärklis, tselluloos, hemitselluloos). Veeslahustuvaid süsivesikuid (suhkruid, dekstriine) on oluliselt vähem. Peamise osa kuivainest (kuni 80%) moodustab tärklis. Tärklise sisaldus on seda suurem, mida väiksem on jahu väljatulek, s.t
kambium – produtseerib sekundaarset floeemi ja ksüleemi korgikambium e. fellogeen – produtseerib sekundaarset kattekude peridermi Nimetage kolm peamist kudede tüüpi mis moodustuvad tipumeristeemidest Kattekoed(protodermist), juhtkoed (prokambiumist) ja põhikoed(põhimeristeemist) Nimetage peamised embrüogeneesi etapid Viljastatud munarakk jaguneb ebavõrdselt apikaalseks ja basaalseks rakuks, mis on ebavõrdse suuruse ja erineva saatusega. Viimasest saab suspensor, mis seob embrüo endospermiga ja tagab toitainete liikumise endospermist embrüosse. Apikaalsest rakust areneb embrüo: Etapid: 1) globulaarne embrüo 2)südamekujuline embrüo – siin algab organogenees 3)torpeedokujuline embrüo 4)täissuuruses embrüo Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine, kui tolmutera jõuab emaka suudmele,
isassugurakku. Tolmutoru tungib läbi arhegooni kaela munarakuni. Suurenenud turgori tõttu tolmutoru ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks
Tolmutoru tungib läbi arhegooni kaela munarakuni. Suurenenud turgori tõttu tolmutoru ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks. Järgmisel
Tolmutoru tungib läbi arhegooni kaela munarakuni. Suurenenud turgori tõttu tolmutoru ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks. Järgmisel
seiskuva veega kasvukohti * teiseks kohalikuks perekonnaks on piiphein; lamedate lineaalsüstjate lehtedega, millel on pikad udejad karvad * Õied tuultolmlemise tõttu redutseerunud, lehed kitsad, lineaalsed, meenutavad välisilmelt lõikheinalisi või kõrrelisi, õied väikesed ja enamasti rohkeõielistesse õisikutesse koondunud, kuuetine õiekate * vili on ühe- kuni kolmepesaline kupar * seemned tärkliserikka endospermiga 38. SUGUKOND: KÄPALISED EHK ORHIDEELISED ELU JA PALJUNEMINE * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi orhideelaadsed. * Kuulub ligi 35 000 liiki umbes 800 perekonnast * Umbes 90% liike kasvab troopikas ja lähitroopikas, eriti Aasias ja Malai saarestikus, 10% asustavad mõõduka, subarktilise ja arktilise kliimaga piirkondi. * Mitmeaastalised rohttaimed, mille välisilme on väga varieeruv.
*kattekoed *juhtkoed *põhikoed 5. Nimetage peamised embrüogeneesi etapid ·Viljastatud munaraku jagunemisel pannakse paika arengu suund tekivad 2 rakku: väike ehk apikaalne rakk ja suur ehk basaalne rakk sellega pannakse paika, tekkivad taime kasvutelg (profaasiriba) ·Apikaalse raku jagunemisel moodustub embrüo. ·Basaalne rakk moodustab suspensori tagab embrüole toitained, ül siduda arenev embrüo endospermiga · Üsna vara areneb välja hüpofüüs. Sellest moodustub hilisemas arengus juurekübar ja juure meristeem ·Ajapikku suspensori-osa kaob ja jääb järele ainult embrüo. · Juba 16-rakulises embrüos on näha kudede eellasi: kattekoe, põhimeristeemi, prokambiumi eellasi · torpeedostaadiumis ilmuvad ka meristeemid võrse ja juurte tippudesse. Preglobulaarne embüro globulaarne embrüo südamekujuline embrüo (hakkavad tekkima lehtede algmed ehk idulehtede algmed
annaabi.ee 
