· Kõrgspetsiifilisus (võtab vastu vaid kindla hormooni) · Kõrgafiinsus (võtab hormooni vastu juba väga väikeses kontsentratsioonis) · Küllastatusenomen (kui on 10 retseptorit, siis võtab vastu 10 hormooni, mitte rohkem) · Dünaamilised süsteemid (füsioloogilistes tingimustes retseptorite arvud muutuvad tähtis hormonaalsete preparaatide väljastamisel) Rakkudevahelisi regulatsioonivariante · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sekreteeritud SM viiakse verega märklaudraku retseptoritele (a) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sealt sekreteeritud SM difundeerub naaberraku retseptoritele (b) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sealt sekreteeritud SM seostub sama raku retseptoritele (c) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvaheruumi sekreteeritud SM (mediaator,
KNS-mõjutavad tuju, mälu, isu, sõltuvust, hirmu, agressiivsust, kehatemperatuuri, ärkvelolekut jne Väljaspool KNS-reguleerib südame arengut, löögisagedust. Kopsudes hingamise automatismi ja hüpertensiooni. Seedetraktis mao tühjendamist, peensoole peristalkiat, jämesoole toonust, kõhunäärme sekretsiooni. Veresoonte ahenemist, urineerimise regulatsiooni, rinnanäärmete arengut. 31.Millised on rakkude vahelise signalisatsiooni variandid? Endokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul seostub märklaudraku retseptoriga. Parakriinne-endokriinrakus sünteesitud interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoriga Autokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoriga. Neurokriinne-närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub
Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoriga. (Näiteks ACTH sünteesitakse hüpofüüsis, kuid toimib neerupealistele.) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega. (pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele.)
Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: · Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoriga. (Näiteks ACTH sünteesitakse hüpofüüsis, kuid toimib neerupealistele.) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega. (pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele.)
näärmerakud, vaid sisuliselt kõik inimkeha rakud ·Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul (plasmamembraanis, tsütoplasmas, tuumas, mitokondrites või mujal) spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid: ·Endokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega (Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega (pankrease D rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A ja B rakkudele).
■ katehhoolamiinid (adrenaliin ja noradrenaliin) ■ peptiidse struktuuriga hormoonid ○ Lipiidlahustuvad hormoonid ■ kilpnäärme hormoon ■ steroidsed hormoonid ■ vitamiin D3 hormoon Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega, paljud kesknärvisüsteemi struktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete ehk transmitterite vahendusel. Hormoonide teed efektorini jagatakse : 1. endokriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega (Näiteks adrenokortikotroofne hormoon sünteesitakse hüpofüüsis, kuid ta toimib neerupealistele ) 2.parakriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoritega ( pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele ) 3
annaabi.ee 
