limaskesta pindala tsirkulaarkurrud hatud ja soolekrüptid Peensoole epiteeli rakuliigid Äärisrakud on kõige arvukamad hattudel ja nad funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena valendikupoolne pind on kaetud 2-3000 tihedalt üksteise kõrval asetsevate pikkade mikrohattudega, mida katab glükokaalüks. Viimane sisaldab ensüüme (laktaas, lipaas jt.) Karikrakud paiknevad peamiselt krüptide ülaosas Panethi rakud paiknevad põhiliselt krüptide põhjaosas Endokriinrakke leidub põhiliselt krüptide alumises kolmandikus, kuid neid esineb ka hattudel Ääriseta vähediferentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus Peensoole regionaalsed erinevused Duodenum submukoosas paiknevad duodenaalnäärmed (Brunneri näärmed), mõned aatsinused võivad ulatuda ka proopriasse siia suubub sekreet seedetrakti seinavälistelt näärmetelt (maks, pankreas) Jejunum põhiline imendumispiirkond, kõige tugevamalt väljakujunenud limaskest kurrud ja hatud Ileum
raskemetallide eritamine. Koosneb 3 kestast: limaskest, lihaskest, serooskest. Limaskest koosneb 4-st kihist: epiteelikiht (epithelium mucosae), proopria (lamina propia mucosae), limaskesta lihaskiht (lamina muscularis) ja submukooskiht (tela submucosa). Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, soolehatud puuduvad. Limaskesta katteepiteel on ühekihiline kõrgprismaatiline epiteel. Epiteelirakkudest on rohkem karikrakke, äärisrakke, ääriseta rakke ja endokriinrakke on vähem. Proopria moodustab rakurohke retikulaarne sidekude. Lihaskest - tunica muscularis – kahekihiline: sisemine tsirkulaarne, välimine tsirkulaarne, mille moodustavad 3 soolepaela (taenia coli). Serooskest - tunica serosa – välimine kest. 55. Maksa ehitus hepar Maks on punakaspruuni värvi serooskestaga kaetud kompaktne organ. Maks on seedesüsteemi kõige suurem nääre, tema fn on väga laialdased. Maksas toimub glükoneogenees, mis on tähtis vere glükoositaseme hoidmiseks
koosnevad paljudest rakkudest Krüptide rakuliigid on äärisrakud, karikrakud, Panethi rakud, endokrinotsüüdid ja ääriseta rakud (M-rakud) Kõige arvukamalt on krüptides äärisrakke, mis võrreldes soolehattude äärisrakkudega on madalamad Karikrakud paiknevad peamiselt krüptide ülaosas, raku ülemises osas paikneb limatilk, rakutuum on nõgusa kujuga Endokriinrakke leidub põhiliselt krüptide alumises kolmandikus, kuid neid esineb ka hattudel Ääriseta vähedifenrentseerunud rakud paiknevad krüptide alumises kolmandikus, rakud on prismaatilise kujuga Panethi rakud paiknevad põhiliselt krüptide põhjaosas ja nende esmane ülesanne on produtseerida antimikroobset substantsi (nt lüsosüümi)
ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega. (noradrenaliini sekreteeritakse südame nüdame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neoronil.) Kogu seedekulgla on võimas hormoone tootev organ. Täiskasvanud inimese seedekulglas on hulgaliselt endokriinrakke, mis on afiinsed kroomisoolade suhtes, seepärast nimetatakse neid ka enterokromafiinrakkudeks. Enterokromafiinrakud asuvad diffuusselt kogu seedekulgla limaskesta ulatuses, rohkesti leidub neid ka pankreases(kõhunäärmes). Seetõttu peetakse seedesüsteemi õigustatult kõige võimsamaks sisesekretoorseks süsteemiks. Steroidhormoonid. Peptiidhormoonide ja katehhoolamiinide toimemehhanismid Hüpofüüs-hüpotalamuse süsteem. Juhib teisi hormoone tootvatenäärmete tööd
ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega. (noradrenaliini sekreteeritakse südame nüdame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neoronil.) Kogu seedekulgla on võimas hormoone tootev organ. Täiskasvanud inimese seedekulglas on hulgaliselt endokriinrakke, mis on afiinsed kroomisoolade suhtes, seepärast nimetatakse neid ka enterokromafiinrakkudeks. Enterokromafiinrakud asuvad diffuusselt kogu seedekulgla limaskesta ulatuses, rohkesti leidub neid ka pankreases(kõhunäärmes). Seetõttu peetakse seedesüsteemi õigustatult kõige võimsamaks sisesekretoorseks süsteemiks. Steroidhormoonid. Peptiidhormoonide ja katehhoolamiinide toimemehhanismid Hüpofüüs-hüpotalamuse süsteem. Juhib teisi hormoone tootvatenäärmete tööd
seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neuronil). Keemilise olemuse ja toimemehhanismide järgi jaotatakse hormoone: ·Steroidhormoonid ·Kilpnäärme hormoonid ·Peptiidhormoonid ·Katehhoolamiinid Kogu seedekulgla on võimas hormoone tootev organ. ·Täiskasvanud inimese seedekulglas on hulgaliselt endokriinrakke, mis on afiinsed kroomisoolade suhtes, seepärast nimetatakse neid ka enterokromafiinrakkudeks. ·Enterokromatiinrakud asuvad difuusselt kogu seedekulgla limaskesta ulatuses, rohkesti leidub neid ka pankreases (kõhunäärmes). ·Seetõttu peetakse seedesüsteemi õigustatult kõige võimsamaks sisesekretoorseks süsteemiks. Hüpotalamus(HT) ·HT on aju osa, mis sisaldab erineva funktsiooniga ajutuumasid. ·HT peamiseks funktsiooniks on siduda NS-i endokriinsüsteemiga läbi hüpofüüsi. Ta
Need moodustavad nimelt peptiidi siduva vao. Kui MHC I molekulid on sünteesitud, siis "ootavad" nad peptiidi seondumiseni ER-s. Seega toimub Ag sidumine endogeenselt ning peale seda transporditakse patogeen raku pinnale. (MHC I seostub Tc- rakkudega). MHC I klassi molekulid ekspresseeruvad peaaegu kõigi tuumaga rakkude ja ka trombotsüütide pinnal. Rakkudeks, kus neid molekule ei ole või on vähe on näiteks KNS-i rakud, cornea ja enamus endokriinrakke (k.a. pankrease B-rakud). MHC II molekulid genereeritakse happelistes endotsüütilistes vesiikulites, ning need seonduvad Th- rakkudega. MHC II molekulid ekspresseeruvad Ag esitlevate rakkude (B-rakkude, aktiveeritud T- rakkude, monotsüütide/makrofaagide ja dendriitrakkude) pinnal. MHC II molekuli mõlemal ahelal on kolm osa: ekstra- ja intratsellulaarne ning transmembraanne osa. Rakuvälised osad moodustavad omakorda neli domeeni: alfa1, alfa2 ja beeta1, beeta2
annaabi.ee 
