ektodermi pinnale. (mood peale implanteerumist prim endodermist) d. Definitiivne endoderm embrüo kõige sisemine looteleht; pärineb epiblastist Parietaalne ja vistseraalne endoderm vahendavad toitainete ja jääkide vahetust arenevas embrüos. Vists endoderm on oluline signalisatsioonikeskus embrüo edasises arengus. -jaguneb : embrüo distaalses osas distaalseks vistseraalseks endodermis (DVE) millele järgneb DVE rakkude ümberpaiknemine anterioorsesse poolde ja formeerumine anterioorseks vistseraalseks endodermis (AVE) AVE on embrüo signaliseerimise keskus, mis on vajalik anterioorse-posterioorse telje moodustamiseks ja embrüo anterioorsete struktuuride kujunemiseks; ekspresseerib mitmeid antagoniste. Endoderm on vajalik ürgsoole tekkeks, millest areneb 2 torujat organsüsteemi: seede- ja hingamiselundkond.
Kui õhujuured kohtuvad pinnasega, siis muutuvad nad kinnitusjuurteks. Nad kinnituvad end nii tugevasti, et neid on võimatu vigastamata lahti kiskuda. Mõnedel orhideedel arenevad nn pesajuured need on ülespoole kasvavad külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused surnud lehed jms moodustavad toitainete tagavara. Orhidee juure keskel on juhtsoonte süsteem, mis on ümbritsetud õhkeste rakkude kihiga (endodermis) ning see omakorda on kaetud välise korkjate rakkude kihiga (endotermis). Kõige pealmine kiht on velamen (võib öelda ka epidermis). (1) Eriti hästi vett läbilaskvate rakkudega juhtsoonte süsteemi ja velamen'i koed transpordivad vett koos selles lahustunud toitainetega. See keskne ümberpaigutussüsteem ei ole tähtis mitte ainult vee ja toitainete transpordiks taime sees, vaid see toimib ka tugisüsteemina kas siis,
*Esikoore sisemine rakkude kiht erineb ülejäänud esikoorest: selle rakud on pisut väiksemad, tihedamalt üksteise kõrval ja neljakandilised. Seda kihti nimetatakse endodermiks, rohke tärklisesisalduse tõttu ka tärklistupeks. Endodermis võib esineda ka Caspary jooni. *Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel). *Steeli välimine,vahetult endotermile järgnev rakukiht on peritsükkel (perikambium). Siit algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder. Piir
esikoorest: selle rakud on pisut väiksemad, tihedamalt üksteise kõrval ja neljakandilised. Seda kihti nimetatakse endodermiks, rohke tärklisesisalduse tõttu ka tärklistupeks. Endodermis võib esineda ka Caspary jooni. Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel), mille tüüpide kirjeldus on toodud eelmises peatükis. Steeli välimine rakukiht on peritsükkel
basaalses piirkonnas. Pealmaaosadest floeemis liikuv JAA kontsentreerub juurekübaras ja liigub sealt basipetaalselt juure koore alumisse piirkonda, sest seal statoliidid mõjutavad tsütoskeleti aktiini, mis põhjustab rakumembraani Ca kanalite avanemist, Ca kontsentratsioon tsütoplasmas kasvab ja see soodustab IAA transporti sellesse piirkonda. Kõrged JAA kontsentratsioonid pärsivad juurerakkude kasvu. Võrsetes on statoliitideks amüloplastid juhtkudesid ümbritsevates rakkudes (endodermis), samuti kloroplastid. Võrsete negatiivset gravitropismi seletatakse pealmaaosade rakkude väiksema tundlikkusega IAA suhtes. Need piirkonnad, kus IAA kuhjub, kasvavad kiiremini. Võrsete väiksemat tundlikkust auksiini suhtes võib seletada ka erinevate signaali ülekande ahelatega. ABP1 (IAA retseptorvalk) ja AUX (IAA rakkudesse transpordi valk) mutantidel on gravitroopne reaktsioon juurtes pärsitud, aga pealmaaosades mitte. Apikaalne domineerimine
Juure primaarne ehitus (EKSAMIL) Kudede eraldumine toimub imavas vöötmes, on tekkinud esimeristeemi rakkudest ja seetõttu nimetatakse seda ehitust primaarseks. Eristatakse juure kesksilindrit ja esikoort, mis on kaetud juurekarvakestega. Esikoore välimine kiht on eksoderm, mis korgistub ja omab kaitseülesannet. Järgneb põhiparenhüüm. Esikoore sisemine kiht on endoderm, rakud puituvad ja omavad kaitseülesannet. Rakud on ühekihilised. Selleks et vesi saaks silindrisse on endodermis mittepuitunud läbilaskerakud. Kesksilindris on elusad rakud, mida nimetatakse peri tsükliks, mille ülesandeks on külgjuurte ja lisapungade moodustamine. Kesksilindri keskosal on radiaansed puidurakud, mis ulatuvad läbilaskerakkudeni. Juure sekundaarne ehitus Kaheidulehelistel ja paljasseemnetaimedel moodustub juure kesksilindris kambium. Kambium tekib parenhüümi rakkudest niine ja puidu vahele. Sissepoole moodustatakse sekundaarset ksüleemi ehk teist puitu ja väljapoole sekundaarne
annaabi.ee 
