*Enamikul liikidel leidub mesofüllis erineva suurusega juhtkimpe, mida lehe puhul nimetatakse roodudeks. *Lehe juhtkimbud on enamasti kinnised (kambium esineb lühiajaliselt vaid arenevates lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). *Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. *Kimbutupe olemasolu tõttu ei puutu juhtkimbud rakuvaheruumidega vahetult kokku. *Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. * "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi.
läbimatu kihiga ja peavad sisenema sümplasti st läbima rakumembraani. Läbi membraani pääsevad ioonid/ained, mille jaoks on transportvalgud (kandjad, kanalivalgud) ja nii 2 kontrollitaksegi millised ained/ioonid juure endodermist sügavamal paiknevate rakkude sisse ja edasi juhtsoontesse pääsevad. Paljudes taimedes on lisaks endodermile ka epidermi all paiknev hüpoderm, mis samuti kontrollib transportvalkude abil, millised ioonid juurerakkudesse pääsevad. Defineerige membraanipotentsiaal, kuidas tekib. Elektrilise potentsiaali erinevus membraani siseküljes (negatiivsem) ja välisküljes (positiivsem). Katioonide ja anioonide arvu tasakaalumatus kahel pool membraani. Vastasnimeliselt laetud ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani (difusioonipotentsiaal).
Lehes on bikollateraalsed vaid suuremad juhtkimbud. Lehe juhtkimbud on enamasti kinnised (kambium esineb lühiajaliselt vaid arenevates lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi. Niinekiud- otstest teritunud, väga paksude kestadega, üksikult või kimpudena,
lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. Kimbutupe olemasolu tõttu ei puutu juhtkimbud rakuvaheruumidega vahetult kokku. Erandiks on hüdatoodid, mille ksüleem eritab epiteemi (modifitseerunud mesofülli) rakuvaheruumidesse vett. Vee gutatsioon (eritumine) lehest toimub vastava ava -- veelõhe (enamasti õhulõhe, mis on kaotanud sulgumisvõime) abil.
Mis endodermist tekivad? aitab indutseerida mesodermaalsete kudede arengut, moodustab sisevooderduse 2 torujale organsüsteemile - respiratoorne toru (kopsud) ja seedetoru (seedesüsteem, maks, sapipõis, kõhunääre); moodustab epiteliaalse vooderduse mitmetele näärmetele, nt kilpnääre, kõrvalkilpnääre, tüümus ja struktuuridele, nt trummiõõs, kuulmetõri, kusepõis, kusiti Primitiivne edoderm ja selle funktsioonid kujuneb blastotsüstis ja annab aluse vistseraalsele endodermile, millest enamus rakke moodustab toitefunktsiooniga rebukoti Definitiivne endoderm: asendab gastrulatsiooni käigus vistseraalse endodermi sooltoru moodustumine: eessool, tagasool, kesksool endoderm, mis paikneb algselt n-ö lehena, rullub hiljem torujaks struktuuriks ja tekib ürgsool; see jaotub ees- ja tagasooleks, hiljem lisandub ka kesksoole piirkond - eessool - neel, söögitoru, magu, osa 12-sõrmiksoolest, hingamiselundid, maks, sapipõis, pankreas
arenevad kopsud ja seedetoru, millest areneb seedesüsteem lisaks maks, sapipõis ja kõhunääre (pankreas) seede- ja hingetoru + organ (nende epiteel) Endoderm moodustab epiteliaalse vooderduse mitmetele näärmetele nagu kilpnääre, kõrvalkilpnääre ja tüümus ja struktuuridele nagu trummiõõs ja kuulmetõri ning ka kusepõiele ja kusitile 76. Primitiivne edoderm ja selle funktsioonid Blastotsüstis kujuneb primitiivne endoderm, mis annab aluse vistseraalsele endodermile Vistseraalne endoderm asendatakse gastrulatsiooni käigus definitiivse endodermi rakkude poolt (läbivad MET) Enamik vistseraalse endodermi rakke moodustavad toitefunktsiooniga rebukoti, vähesel määral jääb neid ka moodustuva soole koosseisu tähtis induktiivsete signaalide allikas - anterioorne vistseraalne ED (indutseerib gastrulatsiooni) ei panusta otseselt embrüo arengusse Visteraalne endoderm Rebukott võimaldab ema ja embrüo vahelist toitainete ja gaaside
annaabi.ee 
