Rõdusid toetavad maskaroonkonsoolid ning aknaid ümbritsevad laiad krohviäärised, mis sisaldavad endas ka dekoratiivset lukukivi. Kohandatuna kooli tarbeks, on sisemust tugevasti muudetud. Säilinud on juugendvormides kahhelkaminad, lakitud seinauksed ja seinakapid. Hoonel on 20. sajandi alguse arhitektuurile ainuomane klaasist laega trepikoda. Majas leidub endisaegseid liftikappe ja keskkütteradiaatoreid. [7,8] Siseplaneering on ebasümmeetriline, kuid mõlemal korrusel on ka suurem koridor. Suuremad ruumid on pikk vestibüül ning akendega põhjafassaadile avanev saal. 5 Siseruumide värvilahendused on taastatud originaali järgi, kusjuures päästetud on ka paksu värvikihi alt välja tulnud meandritüüpi ornamentikat. [7] Joonis 1. Põhjakülg Joonis 2. Lõunakülg
hästi jälgitavad VetepereArdu maantee ääres. Ala lääneosas asub Kautla raba koos Kutniku järvega, mida tuntakse ka Kõrvenurga soojärvena. Kautla rabas on hulgaliselt madalaid, osaliselt raba alla mattunud liivakünkaid. Kautla raba eraldab Laeksaare rabast loode-kagusuunaline oos, kust avaneb kauneid rabavaateid. Laeksaare raba on rikas saluilmeliste soosaarte poolest: idas Sigapusma ja Kollassaare, põhjas Laeksaare ja Lepassaare. Rabasaartelt võib leida endisaegseid elupaiku. Ala lõunaosas asuvad Seli ja Tellissaare raba, mida ilmestavad mitmed kaunid rabajärved, laugastikud ja soosaared. Seli raba põhjaosas asub õõtsuvate kallastega Selijärv, rabast vahetult lõunas endises karjääris Vahesaare järv. Tellissaare raba põhjaosas paiknevad Matsimäe Pühajärv ning Kaanjärv. Pühajärv on üks sügavamaid rabajärvi Järvamaal. Seli ja Laeksaare raba lääneserval kulgeb vähesõidetav tee, kust avaneb kauneid vaateid
jms., mis on parasjagu moes. Kui eelnevatel aastakümnetel keskendub ta eksistentsiaalsetele probleemidele, siis nüüd tegeleb ta ajutiste kategooriatega. Üheksakümnendatel juhindub ta eelkõige ajakirjanduslikust materjalist ja stiilist, toetub teadlikult üldlevinud mõttestampidele ning analüüsib neid, vaadeldes nende mitmekülgset kasutamist. Uueks tendentsiks on ka vanade lugude ümberkirjutamine, lähtudes kõrvalseisja positsioonilt, moondades ning nihestades endisaegseid mõtteid (Tere, kollane kass!), rõhutatud strukturaalne käsitlus, kirjutamist nautiv, kirjutamist kui protsessi kirjeldav suund (Öös on asju). Mati Undi eesmärgi - piiride hajutamise tõese ja ebatõese, ajaloo ja fantaasia, tuleviku ja mineviku ning võltsi ja eheda vahel - tunneme ära juba kuuekümnendate teostes (Elu võimalikkusest kosmoses). Siiski süveneb see tendents aastatega, näiliselt suvaliselt teksti
Lisaks jäi piiriäärsetele elanikele õigus piiri ületada ka väljaspool piiripunkte juhul kui on tõendatav, et antud tee neile lühem on. Selleks oli vaja aga täiendavat eritunnistust, kuhu märgiti vastav maantee mida tunnistuse valdaja piiriületuseks kasutada võib. Selline piiriületus ei laienenud aga liikumisele koos kaupadega ja piiriületajal võis kaasas olla vaid liiklemise abivahend.76 Kuna kohalikele inimestele kehtis lihtsustatud piiriületuskord, siis üritatigi kasutada endisaegseid otseteid, kuid takistuseks sai piiripunktide ajaliselt piiritletud ja ümbruskonna liiklemisvajaduse rahuldamiseks liialt lühike lahtioleku aeg. Koorküla elanikud kaebasid 1925. aastal ajalehes, et kuigi Valka sõit tuleks läbi Läti kulgenud ValgaPedeli teed mööda poole lühem, kui Eesti pinnal kulgevat teed kasutades, ei luba Valga ja Koorküla piiripunktide tööajad seda võimalust korralikult kasutada.77 71 M. Burget. EestiLäti piiri ..., lk 67. 72 Eesti ja Läti suhted.
oma teksti peale kirjutada. Iga uus sotsiaalmajanduslik formatsioon kujundab oma maastiku asendades eelmise maakasutuse ja sellega seotud sümbolid uutega. Eestis on olnud neli maareformi. Mõismaastik asendus talumaastikuga, selle asemele kolhoosimaastik,mida me omakorda tahtsime teha tagasi talumaastikuks. Saime aga postmodernlistliku maastiku- sööti jäänud põllud, suvilad, supermarketid, jne. Tekib küsimus milline on siis eesti traditsiooniline maastik?. Mõttes me väärtustame endisaegseid maastikke ja idenfitseerime end nende kaudu, kuid oma tegudsed võõrandume neist. Maastik ei saa kunagi valmis, see on pidevas muutumises. Siiski ei ole muutused hoomatavad üle öö. Maastikul on mälu ja see säilitab vana veel kaua. 4. Püsivad ja muutuvad maastikud eestis- Palang ja teised. Eesmärk selgitada Eesti maastike kui füüsilis-kultuuriliste ilmingute arengut, keskendudes eelkõige muistsele ja postmodernsele perioodile
Kõigi nende kristlike õpetuste vasturääkivuste tõttu ei suuda paljud kristlust järgida sel moel nagu seda tehti minevikus. Paljud inimesed on jumala olemasolus kahtlema hakanud, kahtlema samal ajal kristlikus õpetuses. Nad kutsuvad end kristlikeks ateistideks. Tõsi kristlik piibel kätkeb eneses suurt hulka vasturääkivusi, kuid mis saab olla veel vasturääkivam, kui nimetus kristlik ateist? Kui kristliku kiriku kõrgemad juhid hakkavad ümber lükkama Jumala ja tema õpetuste endisaegseid tõlgendusi kuidas saavad siis nende jüngrid järgida endisaegseid traditsioone? Kui Jumal lähtuvalt kõigist debattidest tema olemasolu üle osutuks olemasolevaks, vajaks ta arstiabi! JUMAL, KEDA SA PÄÄSTAD, VÕID OLLA SINA ISE Kõik religioonid on inimeste loodud. Inimene lõi Jumalate süsteemi ei millegi muu, kui oma enda sureliku ajuga. Kuna tal on EGO ja ta ei suuda sellega leppida, muutes oma EGO kehaväliseks vaimseks olevuseks, pannes talle nimeks Jumal.
annaabi.ee 
