(ajutist e. perioodiliselt veekihis elavat) liiki. Kui lisada veel kalade pelaagilised vastsed, on arv kokku ligi 60. 2. Sisaldab nii magevee-, riimvee- kui ka mereliike. Eurühaliinsed (soolsuse laia amplituudiga) merelise päritoluga liigid on kõige olulisemad Läänemeres. 3. Enamiku metazooplanktonisse kuuluvate liikide mõõtmed on < 1 mm. 4 4. Läänemeres esineb kolm endeemilist (päriskodust) riimveelist zooplankterit: a) vesikirpude hulka kuuluv meri-nokik Bosmina coregoni maritima (esineb soolsusel 0-8) b) keriloomade hulka kuuluv karik-kerilane Keratella quadrata platei (esineb peamiselt Botnia lahes) c) karik-kerilane K. cochlearis recurvispina. Jaotus organismide suuruse järgi 1. Nanoplankton 2-20 m (flagellaadid). 2. Mikroplankton - 20-200 m (ripsloomad, väikesed keriloomad). 3
Põhjuseks eelkõige illegaalne puurlindude kaubandus. Samuti on ohustatud liikide nimekirjas Spizaetus bartelsi. Neid on umbes 300-450 liiki. Vanellus macropterus elab jõe deltades, aga seda liiki ei ole registreeritud peale 1940 aastat, nii et on suur võimalus, et nad on juba väljasurnud. Imetajad Borneo saarel on leitud 25 liiki imetajaid, mida ei eksisteeri kuskil mujal maailmas. Eriline huvi on koondunud Mentaeai saarele, mis asub Sumatra läänerannikul. Seal elutseb 4 endeemilist liiki primaate ning perekond Simias. Eelkõige tuleb Sunda saarel kaitsta suuri imetajaid. Kõige paremini on tuntud orangutangid, kes on esindatud 2 liigiga: Pongo pyhmaeus ja Pongo abelii. Neid on säilinud 3500 isendit 2002 aasta seisuga. Orangutange ähvardavad eekõige tulekahjud ning põllumajandus. Kuna orangutangid ei ole väga reproduktiivsed, annavad vähe järglasi, siis on nende kaitse elutähtis. Samuti on Borneo saarel 2
mikroabstsesse. Düsenteeriale on iseloomulik kõhulahtisus, väljaheites on verd, lima ja mäda. Escherichia coli kuulub soole normaalsesse mikrofloorasse, kuid teatud tüved võivad põhjustada erineva patogeneesiga soolenakkusi. • Enterotoksigeenne E. coli (ETEC) toodab enterotoksiini, põhjustades Na-ioonide ja vee kaotust soolevalendikust, tekitades nn. reisijate diarröad (traveller’s diarrhea). • Enteropatogeenne E. coli (EPEC) põhjustab endeemilist diarröad arenguriikides. Haigestuvad enamasti alla kuuekuused lapsed. • Enteroagregatiivne E. coli (EAEC) moodustab sooleepiteeli pinnal agregaate, on diarröa põhjustaja arenguriikides. • Enteroinvasiivne E. coli (EIEC) tungib sooleepiteeli rakkudesse, põhjustades düsenteeriataolist sündroomi. 16 • Enterohemorraagiline E. coli (EHEC) produtseerib Shiga-taolist toksiini, mis hävitab sooleepiteeli ja
Mareki haiguse vaktsiin. Viirust kasvatati pardi embrüo fibroplastis ja järgnevalt adapteerus viiurs kanadel. Vaktsineeritud põhikarja linnud infitseerusid ja viirus levis vertikaalselt muna kaudu. Harilikult jäi viirusnakkus latentseks kuni kana saavutas suguküpsuse, siis viirus reaktiveerus ja eritus munade ja sõnnikuga. Levik: Viirusele on vastuvõtlikud igas eas linnud kõik tõud. Enam vastuvõtlikud on broilerid ja pruunkanad. Endeemilist EDS esineb paljudes piirkondade. Viirus levib vertikaalsel ja horisontaalselt, peamiselt kontamineerunud munade kogumisrennide ja munaladude kaudu. Harva võib sporaadilist EDS tuvastada isoleeritud karajdes. Sel juhul levib viirus kontaktil kodulindudega, kuid sagedamini vee vahendusel, mis on saastunud viirust sisaldava sõnnikuga. Tekib endeemia risk. Peamiselt horisontaaaalne levik toimub kontamineerunud munade ja sõnnikuga
Komplikatsioonid: KNS, müokardiit. Täielik paranemine võib võtta kuni 3 kuud või kauem, palavik kaob 2 nädalaga. • Epideemiline tüüfus – täidega. • Taastuv tüüfus (Brill–Zinsser haigus) • Sporaadiline tüüfus Diagnostika. MIF on valikmeetod Ravi ja profülaktika. Doksütsükliin on valikravim. Elukeskkonna parandamine, täide hävitamine aitab… Kõrge riski populatsioonidele on olemas inaktiveeritud vaktsiin. R. typhi põhjustab endeemilist tüüfust üle maailma niisketes piirkondades. Närilised on primaarne reservuaar, kassid, opossumid, pesukarud ja skungid on peamised vektorid. Soojadel kuudel. Orientia tsutsugamushi põhjustab võsatüüfust, levib lestadega. Bakterid mõmm :) 05/06 Ehrlichia (ja Anaplasma) Väike intratsellulaarne bakter, värvub Grami järgi halvasti (Giemsa, Gimenez). Replitseerub infitseeritud raku
43 aastatuhande alguses. On haigusi, milliste jõudmine Eestisse on suhteliselt hiline süüfilis 16., läkaköha 18., koolera 19., HIV 20. sajandil. Katk jm tõved kaasnesid üsna reeglipäraselt sõdadele ja näljaaegadele ja nii teame Eestis haiguspuhangutest alates muistsest vabadusvõitlusest (katk 1208. a). Levinumatest nakkushaigustest olid düsenteeria ja teataval määral ka rõuged endeemilist laadi, seda võib öelda ka mõnede lastehaiguste (nt leetrid ja sarlakid) kohta, tüfoidsed palavikud olid pigem epideemilised. Sageli levisid ka endeemilised tõved epideemiliste puhangutena, mis haarasid suuremaid või väiksemaid piirkondi. Epideemiad olid sageli sesoonsed, seedenakkuste puhul puhkesid nad eeeskätt suvel- sügisel kordudes perioodiliselt, tavaliselt mitte sagedamini kui 5-6 aasta tagant. Rõugetesse surdi valdavalt kevadtalvel
annaabi.ee 
