Tipp või platoo kulminatsioon Langev osa regression 6. Progresseeruv ja punktepideemia (Näited). Progresseeruv epideemia kui haigustekitaja kandub edasi otsese või kaudse kontaktiga. Nt suu- ja sõrataudi epideemia. Punktepideemia suur hulk loomi on nakatunud ühel ajal ja lühikesel perioodil kokkupuute ühise allikaga. See on tüüpiline nende haigustele, millega saad nakatuda sööda ja vee kaudu. Haigus ei levi esmasest koldest edasi. Nt leptospiroos 7. Endeemilise haiguse mõiste ja näited. Haigusjuhud võivad esineda regulaarselt. Sellist haigust esineb teatud madalal tasemel kogu aeg. Kui see peaks olema nii, siis peaks püüdma selgitada antud profiili teiste sündmuste valguses, mis toimuvad samasuguse regulaarsusega. Nt kõhulahtisus vastsündinud põrsastel. 8. Sporaadilise haiguse mõiste ja haiguse sporaadilisuse põhjused. Sporaadilise esinemise korral tekivad üksikud haigusjuhud ebaregulaarselt, sageli pikema ajavahemiku järel
§ Induviduaalsest profülaktikast nii seksuaalkontakti eelselt kui ka peale "kahtlast" kontakti. Mehhaaniline (preservatiiv) kui ka kemoprofülaktika (antibiootikumid) ei taga 100%-list ohutust! Borrelia Perekonda Borrelia kuuluvad spiroheedid põhjustavad vektorite abil levivaid haigusi. Need jagunevad kahte suurde gruppi. § Vektorist olenevalt kas endeemiline või epideemiline tüüfus (tekitaja Borrelia recurrentis). Taastuv tüüfus (relapsing fever) on haigus, millesse inimene nakatub endeemilise vormi korral puukide, epideemilise vormi korral aga täide vahendusel § Puukborrelioos ehk Lyme tõbi (tekitaja Borrelia burgdorferi). § Mõõtmed 10-30 × 0.3µm, kuju on loogeline. Looked ebaregulaarsed, suure amplituudiga, distants on 2-4 µm. Mikroorganism on väga paindlik ja liikuv. Borrelia burgdorferi § Borrelia burgdorferi on suhteliselt hiljuti avastatud Lyme tõve ehk puukborrelioosi tekitaja. Haigus kandub inimestele vektori vahendusel, milleks on Ixodes perekonda kuuluv puuk
Parasjagu aktiivse genitaalherpesega naisele tehakse keiser. Üldse genitaalherpese prodromaalperioodis suguühte vältimine; kondoomid mingit efekti omavad kindlasti, kuid täielikku kindlust ei anna. Vaktsiinid on arendamisel. Viirused mõmm :) 05/06 Epstein-Barri viirus (hhv 4) Struktuur. Põhjustab heterofiilset antikeha-positiivset infektsioosset mononukleoosi, on seostatud endeemilise Burkitti lümfoomi, Hodgkini tõve ja nasofarüngeaalse kartsinoomiga, samuti B-raku lümfoomidega immuundefitsiitsetel. Stimuleerib B-rakkude kasvu ja muudab nad surematuks. Kuulub gammaherpesviiruste hulka, nukleokapsiid 100 nm, 162 kapsomeeri. Ümbrise saavad rakumembraanist. Genoom lineaarne, kaheahelaline DNA. Genoom ei integreeru tavaliselt raku DNA-sse, vaid moodustab tuumas ringjad episoomid. Epidemioloogia.
kroonilise maksapatoloogia korral. Valenegatiivsed sekundaarse süüfilise korral lahjendamata seerumiga (HIV+) Spetsiifilised – TPHA (hemaglutinatsioon), MHA-TP (mikrohemaglutinatsioon), FTA-abs (immuunfluorestsentsi absorptsioonitest). Primaarse süüfilise puhul esmalt positiivsed FTA-abs ja EIA IgM. Ravi ja profülaktika. Penitsilliin on valikravim, allergia korral doksü või tetratsükliin. Profülaktikas turvaseks, infitseeritute partnerite ravi. Endeemilise süüfilise, yawsi ja pinta eliminatsioon organiseeritud rahvatervishoiu meetmete kaudu: pidev ravi ja harimine. Bakterid mõmm :) 05/06 Leptospira Üldist. Laialtlevinud zoonooside põhjustaja. Kompleksne taksonoomia, mitmeid liike ja serovare. Saledad, keerdunud spiroheedid, üks või mõlemad otsad konksukujulised. Olbligaatne aeroob, kultuuris aeglase kasvuga. Energiat saab
ja/või antikehade persisteerumine seerumis üle aasta või ak tiitri tõus vaktsineerimata väikelapsel viiruse määramine monoklonaalsete antikehadega või PCR-ga biopsiast ja/või verest ja liikvorist 82 Profülaktika: vaktsineerimine. Punetiste vaktsiin on kõrge efektiivsusega ja 97%-l säilib immuunsus vähemalt 15-18 aastat endeemilise haigestumuse puudumisel, mõnede uuringute andmetel tekib immuniseerimise järgselt elukestev immuunsus. Tuulerõuged HAIGUSTEKITAJA on Varizella zoster virus (VZV) Herpesviridae perekonnast Tegemist on kõrge kontagioossusega piiskinfektsiooniga, samuti on ohtlik kokkupuude villide eritisega. Esmane infektsioon esineb sagedamini varases lapseeas. Põdenutel võib esineda infektsiooni reaktivatsioon, mis avaldub vöötohatisena.
ja keskajal püüti peatada nakkushaiguste levikut. Keskaegses (katkujärgses) Itaalias nt tekib küllaltki põhjalik karantiinide, isoleerimise (lazaretto) ja sanitaarkordonite süsteem. Eelneva kokkuvõtteks võib siiski tõdeda, et klassiühiskond reeglina oma madalamal ühiskondlikul nivool liikmetest palju ei hooli. Ainult suuremate taudide puhul astuti kesk- ja varasel uusajal samme nende pidurdamiseks. Kui inimesed aga lihtsalt asetsesid pideva (endeemilise) kõrge suremuse tingimustes, siis sellega reeglina lepiti, nagu nt vaesusegagi. Pigem tegeldi mõnede toonaste humanistide poolt kõikvõimalike utoopiate väljamõtlemisega, millede puhul ilmneb, et hädade põhjuseks peeti inimeste endi rumalust, ehk teisisõnu polnud selge sotsiaalsete protsesside olulisus ja nende analüüs haiguste levikus, ammugi siis arusaam haigustekitajatest. Viimaseid käsitleti valdavalt nn miasmide teooria raames (mis tähendas
annaabi.ee 
