2.Krge integreeritus e seostatus(nt rakk)-struktuuri element hulkraksete organismis, iseseisev 3.Reageerimine vliskeskkonnale- TAKSIS ainuraksete reageerimine vliskeskkonna ritajale TROPISM-taimede aeglane reageerimine PAISTID-taimede kiire reageerimine 4.Kasv ja areng- KASV- org mtmete ja raku struktuuride arvu prdumatu suurenemine ARENG- morfafsioloogiliste muutuste rida, millega kaasneb uus bioloogiline kvaliteet 5.PALJUNEMISVIMELINE- endataoliste jrglaste taas toomine liigi silitamise huvides 6.Kohanemine ja kohastumine 7.MONTEERUMINE- muutuste teke nii prilikkusssteemis ja vljaspool seda 8.Ainevahetus
Paljunemine Paljunemine... ...endataoliste taastootmine. Kõik organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. P a lju n e m in e M itte s u g u lin e S u g u lin e E o s e lin e V e g e t a ti i v n e Mittesuguline paljunemine Uus organism pärineb alati ühest vanemast Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt! eoseline - eoste ehk spooride abil vegetatiivne -pooldumise, pungumise, rakise
mobiiltelefonidele ja internetile. Tnapeval hsti tuntud lhend www annab hsti edasi phimttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tnu arvutitele edastada sekundite jooksul le kogu maailma, mis muudab mbritseva hiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati hiskonda, lhtudes kriteeriumist siin, enne ja praegu, siis nd on vrdluskriteeriumiks praegu, siin ja seal. Kui varem krvutasid inimesed oma elatustaset vanavanemate omaga, siis praegu krvutavad nad seda eesktt endataoliste inimeste eluga teistes maades. Esialgu pandi rhku infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks teliselt massiliseks ja kergesti kttesaadavaks. Peagi aga taibati, et igasugune teave ei ole veel teadmine. Selleks et hiskond vi ettevte oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks; nii poliitilised kui majanduslikud otsustused peaksid tuginema uuringutele ja
Kõnekujundis vastandatakse head ja suursugust halvale ja põlatule. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed tunnevad endeid olevat väärtuse mõõdupuud. Nad ei vaja heakskiitu, nad loovad väärtusi. Suursugune inimene võib võib aidata õnnetut, kuid mitte kaastundest, vaid energia ülejäägi tõttu. Selline inimtõug on uhke, et pole loodud kaastunde jaoks. Kohustused on sellistel inimestel ainult endataoliste, mitte aga madalama seisuse vastu. Egoism on suursuguse hinge oluline omadus; egoism on usk sellesse, et teised peavad talle alluma ning end ohverdama. Orjade moraal on hoopis teistsugune. See on kasulikkuse moraal. Vastandatakse head kurjale. Kurjaks peetakse kõike võimsat, ohtlikku, hirmuäratavat. Orjade moraali järgi on hea see inimene, kes ei kujuta endast ohtu, on heasüdamlik, kergeusklik, võib-olla ka veidi rumal.
2) võimalikuks suure hulga tootmine,masstootmine,elatustasemetõus kasvas tertsiaar ehk teenindussektori osatähtsus tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses riike hinnati selle järgi, kui suur on insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus ehk hinda läksid haritud spetsialistid lk 8 tabel võrdlustega 3)satelliit-ja mobiiltelefonid internet info kiire levik inimesed hakkasid end võrdlema endataoliste inimestega teistes maades olulisteks muutusid teadus,uurimisasutused,avastuste-leiutiste rakendamine teadmusühikond- INFO OSKUSLIK ÜHISKOND HEAOLURIIK (1.2;2.7) .. on riik, mis püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Klassikalised riigifunktsioonid – riigikaitse, õiguskord (korra tagamine, kohus,seadused jms.), turvalisus Heaoluriigi kujunemine – 19.saj lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud
ülemaailmne võrgend) annab hästi edasi põhimõttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tänu arvutitele edastada sekundite jooksul üle kogu maailma, mis muudab ümbritseva ühiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati ühiskonda, lähtudes kriteeriumist „siin, enne ja praegu”, siis nüüd on võrdluskriteeriumiks „praegu, siin ja seal”. Kui varem kõrvutasid inimesed oma elatustaset vanavanemate omaga, siis praegu kõrvutavad nad seda eeskätt endataoliste inimeste eluga teistes maades. Esialgu pandi rõhku infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks tõeliselt massiliseks ja kergesti kättesaadavaks. Peagi aga taibati, et igasugune teave ei ole veel teadmine. Selleks et ühiskond või ettevõte oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks;
annab hästi edasi põhimõttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tänu arvutitele edastada sekundite jooksul üle kogu maailma, mis muudab ümbritseva ühiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati ühiskonda, lähtudes kriteeriumist ,,siin, enne ja praegu", siis nüüd on võrdluskriteeriumiks ,,praegu, siin ja seal". Kui varem kõrvutasid inimesed oma elatustaset vanavanemate omaga, siis praegu kõrvutavad nad seda eeskätt endataoliste inimeste eluga teistes maades. Esialgu pandi rõhku infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks tõeliselt massiliseks ja kergesti kättesaadavaks. Peagi aga taibati, et igasugune teave ei ole veel teadmine. Selleks et ühiskond või ettevõte oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks; nii poliitilised kui majanduslikud otsustused peaksid tuginema
Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, seda koeralikku inimtõugu. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Nad ei vaja heakskiitu, nad ütlevad: mis on kahjulik minule, on iseenesest kahjulik, nad loovad väärtusi. Suursugune inimene võib aidata õnnetut, kuid mitte kaastundest, vaid energia ülejäägi tõttu. Selline inimtõug on uhke, et ta pole loodud kaastunde jaoks. Kohustused on sellisel inimesel vaid endataoliste suhtes, mitte aga madalamate seisuste suhtes. Egoism on suursuguse hinge oluline omadus; egoism on usk sellesse, et meietaolistele peavad teised alluma ning end ohverdama. Orjade moraal on hoopis teistsugune. See on kasulikkuse moraal. Siin vastandatakse head (sks gut) kurjale (sks böse). Kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. (Isandate moraali järgi aga just nimelt hea inimene on võimeline tekitama hirmu halb aga ainult põlgust
annaabi.ee 
