Lihtsustatud bürokraatia, aja kokkuhoid, tollide ja kvootide kadumine Konkurentsivõime suurenemine Soome ja Rootsi turgudel, aga ka üle terve EL-i Rahvusvahelise kaubanduse tekkimise põhjused Mitmepoolse kasu olemasolu Hindade erinevused Resurssidepiiratus Toodete mitmekesisus Maailma suurimad kauplejad Väliskaubanduspoliitika Tollimaksu- Kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt Eestis hakkas kehtima enamsoodustusreziimi tollimaksu seadus alates 1.jaanuar 2000 Impordikvoot- teatud kauba lubatud impordi maht aastas Tollimaksud Kindel tollimaks- tollimaks, mis on määratud kindlas koduses valuutas Väärtuseline- tollimaks, mis kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba hinnast Kombineeritud- tollimaks mis on esitatav summana,kus tasutakse väärtuseline kui ka kindel tollimaks Liikuv- tollimaks , mis ei ole määratletud kindla raha
Iseseisev õigusnorimistik Eesti õigussüsteemis ja autorile kuuluvate isiklike varaliste õiguste kogum Väljendused versus ideed. Ideed ei saa kaitsta, küll aga väljendust (näiteks teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis, teose väljendusvorm) Mida tähendab scenes-a- fair doktriin? Üldistamise ja võrdlemise meetod, mis aitab välja selgitada väljendusi, mis ei ole autoriõigustega kaitstavad. Kuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on Eestiga ühe ja sama rahvusvahelise lepingu liikmed. Rahvusliku reziimi käsitleb Berni konventsioon Art.5 lg 1, 3 (kuuluvad riigis rahvusautoritega samad õigused) Autoriõiguste tekkimine ja Berni konventsioon. Kaubamärgiõiguse küsimused Rahvusvaheline kaubamärk. Tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest
Arengu ülevaadete tegemine, laenude andmine GATT (1948) Üldine Tolli ja Kaubandus Kokkulepe WTO (1955) Maailma Kaubandus Tegutseb põhilepingute alusel, s.h. GATT. Kõikide riikide omavahelise kaubavahetuse soodustamine. Kaubandusbarjäärida vähendamine. Kui kaitsta, siis ainult tollimaksudega ja tollimaksud on ette antud. Eesti 1000. Ühele riigile tehtavad soodustused laienevad ka teistele liikmetele, kui ei ole enamsoodustusreziimi (kui pole varasemaid lepinguid) 2. MAAILMA RAHVASTIK 1. Rahvaarv, rahvaarvu muutumine Suurima rahvaarvuga riigid: 1. Hiina 6. Pakistan 2. India 7. Bangladesh 3. USA 8. Venemaa 4. Indoneesia 9. Nigeeria 5
tõkestada mingi kauba väljavedu (rahvuslike rikkuste antiikesemed, kunstiväärtused, kaitseks); julgeoleku( relvad); või poliitilistel kaalutlustel kaubandusembargo riikide suhtes, mis ei järgi ülstunnustatud reegleid (peavad sõda, rikuvad inimõigusi) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid · Maailma kaubandusorganisatsioon . WTO (kuni 1995- GATT)- 160 riiki. Kohustuvad omavahelistes kaubanduses tagama enamsoodustusreziimi. Ühele liikmesriigile antud kaubanduspoliitiline soodustus laieneb automaatselt ülejäänutele. · Rahvusvaheline Valuutafond IMF tegutseb 1945.aastast. rakendavad ühist valuuta- ja rahvusvahelist maksepoliitikat ning abistama üksteist maksebilansi puudujäägi katmisel (kuni 1970 USA dollar (põhines kulla hinnal) · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) Maailmapank. Asutati pärast IIMS, liikemeteks ainult IMF-i kuuluvad riigid. IBRD ülesandeks
Tollimaksu kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist väljaveetavatelt kaupadelt. Traditsiooniliselt moodustavad tollimaksutulud ühe arenenud riigi maksutuludest suhteliselt väikese osa. Tollimaksude rakendamise eesmärgiks ei ole tavapäraselt mitte riigikassa täitmine vaid kodumaiste tootjate ja töökohtade kaitsmine välismaiste konkurentide eest. Eestis ekspordile tolle kehtestatud ei ole. Alates 2000nda aasta 1. jaanuarist kehtib Eestis enamsoodustusreziimi tollimaksu seadus, mille kohaselt maksustatakse tollimaksuga kolmandatest riikidest pärinevad toidukaubad. Lisaks eelpool loetletud maksudele on ka kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada mitmeid erinevaid makse. Sellisteks maksudeks on näiteks isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, reklaami- ja kuulutusemaks ning teede ja tänavate sulgemise maks.
üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) liikmed; 1948. aastal jõustunud kokkuleppe eesmärk oli tagada rahvusvahelise kaubanduse areng ühiste reeglite abil. Sellest alates on ühendus etendanud aktiivset rolli GATTi töös kaubanduse liberaliseerimisel, mille raames on toimunud kaheksa kõnelustevooru. Ühendus on toetanud GATTi põhimõtteid ülemaailmse kaubanduse järkjärgulise liberaliseerimise hõlbustamiseks: esiteks, mittediskrimineerimise põhimõte, mida rakendatakse enamsoodustusreziimi klausli alusel; teiseks, koguseliste piirangute tühistamine, eksporditoetuste keelustamine, põhimõte, et tollimaksud on ainus kaitsevahend, ning riiklike kaubandusseaduste läbipaistvus; lõpuks, arengumaade soodsam kohtlemine. Ühendus oli eriti aktiivne Uruguay voorus, mis algas 1986. aasta septembris ning osutus GATTi ajaloos kõige märkimisväärsemaks vooruks järgmistel põhjustel: tollimaksude ja mittetariifsete tõkete vähendamise olulisus;
ka tollimaks samas ulatuses. Samuti on väärtuseline tollimaks absoluutväärtusena suurem kallimatelt kaupadelt. Kombineeritud tollimaks on esitatav summana, kus esialgu tasutakse väärtuseline tollimaks ja lisaks sellele kindel tollimaks: P+tk+P*tv. Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasummana või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud mingite teiste teguritega. Alates 1. jaanuarist 2000 hakkas Eestis kehtima enamsoodustusreziimi tollimaksu seadus. Seaduse kohaselt maksustatakse tollimaksuga kolmandatest riikidest pärinevad toidukaubad. Kolmandateks maadeks nimetatakse riike, millega Eestil ei ole sõlmitud vabakaubanduslepingut. Tollimaksust vabastav vabakaubandusleping on sõlmitud Ukrainaga, Tsehhiga, Slovakkiaga, Türgiga, Lätiga, Leeduga, Poolaga, Sloveeniaga, Ungariga, EFTA- riikidega - (Norra, Island, Sveits, Lichtenshtein), EL-riikidega ja Fääri saartega.
majandust investeerimis programmide kaudu. Maailma Pank andis krediite või krediitide garantiisid, andis ka konslutatisoone. Ka Eesti on sealt abi saanud. Peale II maailmasõda andis Maailma Pank laenu euroopa taastamiseks. Edaspidi on abi antud põhiliselt arengumaadele. 1960 - loodi Maailma Panga tütarorganisatsioon: Rahvusvaheline Arengu Assotsatsioon. See annab laene ennekõike vaesematele riikidele ning seda soodsamatel tingimustel. 1947 Üldine Tolli Ja Kaubanduse Kokkulepe. Tagas enamsoodustusreziimi kõigile liikmetele ja võrdselt. Protektsionismi vastu. 7.1 MAAILMA MAJANDUS 1950-1960 Tööstuse kasvutempo maailmas keskmiselt: 1701-1800 - 1,5% 1801-1900 - 3% 1947-1971 - 6% 76 Maailma majanduses esikohal USA. 1950ndatel hakkas kiiremini arenema SLV. Seejärel Itaalia. USA ja Suurbritannia kasvutempo vähenesid. Selle tulemusena läksid SLV ja Jaapan Suurbritanniast mööda. Jaapan mõõdus ka SLV-st ja NList
annaabi.ee 
