kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult. Viimasel juhul eeldatakse tavaliselt, et indiviidi vaim mõistab neid, kui ta on jõudnud teatavale küpsusastmele. Empiristide meelest ei ole olemas kogemusele eelenvaid arusaamu. Kogu teadmine on nende arvates tajule tugineva õppimise tulemus. Taju usaldatavus on aga küsimärgi all, sest illusioonid ja hallutsinatsioonid näitavad, et taju ei näita maailma alati sellisena, nagu ta tegelikult on. Empirismis käib juttu tegeliku maailma kohta. Tegelik maailm on see, mida kogeme, võimalikest maailmadest saame vaid mõelda ning neid kirjeldada. Alati ei ole tarbiv isiklikku kogemust, et midagi teada saada sageli me tugineme hoopis ühiskondlikule kogemusele. Ratsionalismis tõsikindlat teadmist iseloomustab paratamatus ja üldkehtivus. Ratsionalismi seisukohalt ei saa kogemuse põhjal otsustada, kas miski on paratamatu ja üldkehtiv. Ratsionalismi seisukohalt tulenevad näiteks matemaatika
Ratsionalismi seisukohalt ei saa kogemuse põhjal otsustada, mis on paratamatu ja üldkehtiv. Näiteks võib joonistada tuhandeid kolmnurki ning mõõta nende külgi ja nurki, kuid saadud andmed ei tõesta siinusteoreemi kehtivust. 19. sajandil loodi aga mitteeukleidilised geomeetriad ning see röövis ratsionalismilt tugeva pooltargumendi. Nimelt ei saa ju korraga mõistusest tuleneda nii Eukleidese kui ka näiteks Riemanni geomeetria. Empirismis ei ole alati tarvis isiklikku kogemust, et midagi teada saada - sageli me tugineme hoopis ühiskondlikule kogemusele. Empirism rõhutab, et just nimelt lõppkokkuvõttes pärinevad teadmised tegeliku maailma kohta kogemusest. Mina isiklikult toetan rohkem empirismi, kui midagi nendest valima peaksin. Loomulikult ei käitu ma täiesti nende järgi, kuid arvan, et oma otsused ja elulised tegevused teen ikkagi kogemuste järgi mida olen läbi elanud, mitte ei lähtu mõistusest
Inimkõne ei suuda seda Logost täpselt väljendada (Herakleitos). Kristliku teoloogia järgi oli algul sõna. Sõna ongi jumala kujund (Filonos). Sõnas peitub jehoova kõige suurem vägi (saagu valgus). Ütleda tähendab näidata, lasta ilmuda, näha kuulda. Sõna võim seisneb selles, et ta toob olemise välja, nii nagu ta on (Heidegger). Sõnad on looduse enda poolt. Ratsionalistlikult nähakse sõnade tähendust asjade loomusest (Platon jt). Uusaegses empirismis arvatakse, et sõnad on korduvad tajuimpulsid (Locke jt). Fragmatismis sõna tähendus tegevusharjumuste komplekt (Lewis). 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Sõnade tähendus seisneb nende kasutusega. Tänapäeval põhjendatakse, et mingi hulk on raskesti tõlgitavad, kuid enamus mõisteid on paljudes kultuurides samad. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Kultuuri võiks määratleda kui materjaalseid asju looduslikud, inimese loodud. On raske
sest siis läheks ravi tihtipeale luhta. Sellegipoolest peetakse üldise teadjaid targemateks, sest tarkus tuleb eelkõige rohkema teadmisest, kogemus aga on üksiku teadmine. Kogenud inimene teab, et tuli on kuum, kuid ei tea põhjust ning neid meeltetajusid ei peeta tarkuseks. Üldise teadja seevastu teab mis põhjusel tuli kuum on ning seepärast peetaksegi teda targemaks. 5) Üksiku teadmine on sarnane empirismile kuna põhineb kogemusel. Empirismis peetakse kogemusi teadmise aluseks. Üksiku teadmine omakorda tulenebki kogemusest ehk meeltetajude kogumist. Üldise teadmine ja ratsionalism on samuti omavahel seotud. Ratsionalism väidab, et teadmiste allikas on mõistus ning üldine teadmine eeldab, et inimene on võimeline mõistuse abil tegema üksiku juhtumi põhjal üldistusi. Teisisõnu üldiseid teadmisi ei saada kogemuste teel, vaid mõistuse abil leitakse kogemuste vahel seoseid ning luuakse üldine teadmine
me maailma kogeme. Locke väitis: “Ei ole olemas kaasasündinud ideid ja pole ka kaasasündinud mõistmist sellest, missugune see maailm lõppkokkuvõttes on.”. Sellest võib välja lugeda seisukoha, et maailmas peaks olema üks kindle viis, kuidas seda mõista, aga kuna me ei mõista maailma ühtemoodi, siis ei saa olla ka kaasasündinud “ideid” maailmast. Tema teooria kohaselt on “idee” otseselt kogemuslik või kogemuslikest ideedest kokku pandud. Empirismis hinnatakse kõrgelt ka meeleelundeid nagu kõrvad, silmad, nina jne, sest ilma kõrvadeta poleks helisid, silmadeta-värve ja ninata-lõhna. Siiski ei saa kõike meeltega tajuda ning asjad, mida saab on inimesele piiratud ning kogutud infole ei saa alati kindlaks jääda. Neid tuleb omakorda kontrollida teiste meeltega. Näiteks kuuldes pimedas, et teises toas kukkus midagi võib hirmust tekkida reaktsioon “Appi! Mu kodus kummitab
väikseid juhtumeid, siit tuleb tarkus. Ehk teisisõnu üldist saab õppida ning koguda ainult üksikasju õppides, ning üksikasjadest liikudes üldisasjadele. Deduktiivne loogika järgi aga, õpitakse alguselt üldist ning seda rakendatakse üksiku arusaamisel. See on vastupidi induktiivsele loogikale ja seda vaadeldakse Ratsionalismi juures. Niimoodi need teadmiste kättesaamine ratsionalismis ja empirismis kunstiga kui üksiku teadmisega ja kunstiga kui üldise teadmisega. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa erinevust mittetargast. · Tark teab kõike, niivõrd kui see võimalik on, kuid üksikut teadmist tal ei ole. Mittetark inimene aga teab üksikasju, kuid ei tea nende põhjust, selles erinevus ongi. · Tark on suuteline tunnetama raskesti tunnetatavat ja inimesele mitte kergesti
täpselt muidu sein ei ole kandevõimeline ja jääb vildakaks aga ta ei tea, et miks täpselt sein ei kanna ja ei mõista arvatavasti gravitatsiooni mõju ja raskuste suhteid. Selle jaoks ongi arhitektid ja ehitusinsenerid, kes saavad aru, miks on vaja, et tellised oleksid üksteise peal ja saavad aru seinte kandevõimest ja selle olulisest. Seetõttu ongi üldise teadjad targemad kui kogenud. 5. Üksiku teadmine on enim seotud empirismiga selles suhtes, et empirismis oli teadmiste allikaks kogemus nagu ka siis üksiku teadmine on. Ratsionalismiga on seotud üldise teadmine / põhjuste teadmine ja arusaamine , mis on siis tänu mälule võimalikud. Just mälu ongi see, mis tekitab seose ratsionalismiga, kus kaine mõistus ja mõtlemine on teadmiste allikaks. 6. Targaks peetakse inimest, kes teab kõike,niipalju kui see muidugi võimalik on. Mitte tarka
religioossel pärimusel püsivat elukorda reformida. Käsitusest, et inimene on olemuslikult arukas ja hea, sugenes üldine optimism ja usk ühisk. progressi, mida seni olid takistanud feod. ühisk. institutsioonid ja eeskätt pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maailmakäsituse mõju. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Valgustusajastule omase maailmakäsituse alged kujunesid inglise empirismis. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja J.G.von Herder, üldkasutatavaks sai see pärast I.Kanti artikli "Was ist Aufklärung" ilmumist. Toetudes R.Descartes´i ratsionalismile ja inglise empirismile, vastandasid valgustajad kirikudogmadele ja skolastika autoriteetidele mõistuse ja rõhutasid ilmaliku hariduse ning teadmiste tähtsust. Nad olid veendunud, et ideed määravad ühiskonna arengu. Nad idealiseerisid ühiskonna ürgset looduselähedast seisundit ja tähtsustasid loomuõigust
.................................................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Fenomenoloogiline uurimus on üks kavalitatiivse uurimisviisi meetod, mis uurib inimeste arusaamu ja käsitlusi ümbritsevast maailmast. Fenomenoloogilne meetod pöörab rohkem tähelepanu fenomenile, kui seda tehakse traditsioonilises empirismis (Ulanovski 2007: 135). Fenomenoloogia võib olla nii filosoofia kui ka meetod, kus uuritakse väikest valimit intensiivselt ja pikaajaliselt, et selgitada tähenduste arengut ja omavahelisi suhteid. Sellise uurimuse eesmärk on detailselt ja süstemaatiliselt kirjeldada mingi kogukonna erinevaid arusaamu mõne elulise nähtuse (fenomeni) kohta. (Lester 1999; Randolph 2008: 53) Referaadis anname ülevaate uurimuse olemusest, andmete kogumise ja analüüsimise
andmed, aksioomid, paradigmad ja standardid, aprioorsed argumendid on aga intuitsioon, usk, demagoogilised võtted ja varem tõestatud või tõeseks peetud asjaoludele. Empirism tunnistab usaldatava tunnetuse ainsaks vahendiks kogemuse ehk meelelise taju. Sellise filosoofilise õpetuse järgi pärinevad kõik teadmised tegelik maailma kohta kogemusest. Ratsionalism peab omakorda ainsaks tõese teadmise allikaks mõistust.1 Empirismis toimub argumenteerimine vastavalt loogika reeglitele ja seadustele.2 Ratsionalismis toimub aga argumendi pealesurumine selle tõesusest või väärusest sõltumata. Empiirilised argumendid on ratsionaalsed ning objektiivsed: nad tõestavad väite veenvamalt. Aprioorsed argumendid on seevastu kaudsed või spekulatiivsed: nad ei tõesta teesi piisavalt. Oskus teha loogilisi, põhjendatud ja objektiivseid otsustusi etendab määravat rolli kodanikukompetentsuses. Empiiriliste
Loogiline empirism – väidetel on alus, saab koguda vaatlusväiteid, -otsustusi, mille alusel moodustame loogiliste manipulatsioonidega uusi vaatlusi. Teadus algab neutraalsetest vaatlustest. Raskused induktivistliku teaduse määratlemisega: (väikestest asjadest suurteni) 1) teadus ei piirdu induktiivse üldistamisega 2) toob ise kaasa induktsiooniprobleemi 3) teooria mõistete tähenduse probleemid (nt kust saavad A-d ja B-d oma tähenduse, kui kõik luiged (A) on valged (B) Empirismis on 2 alust: On kahte tüüpi väiteid: analüütilised (matemaatikas, tõeväärtus ei sõltu empiirilisest sisust, vaatlustest, tautoloogiad, üldiselt kirjeldatavad kui A=A, sünonüümia alusel: poissmehed on vallalised isikud nt); sünteetilised (empiirilised, a priori tõesed; kontrollitavad, kogemuslikult saame teha kindlaks lause tähenduse) Teine empirismi alus on kontrollitavus. Vaatlus sõsltub varasematest kogemustest ja kultuuritaustast, mitte ei ole visuaalne kogemus.
annaabi.ee 
