Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"emissiooniks" - 11 õppematerjali

Laserite kasutamine
5
doc

Laserite kasutamine

uurimislaboris. Sõna "laser" moodustavad tähed tulenevad ingliskeelsete sõnade algustähtedest (light amplification stimulated by emission of radiation), mis tähendab "valguse võimendus kiirguse stimuleeritud emissiooni kaudu". Aatom kiirgab valguse footoni siis, kui elektron langeb aatomis kõrgema energiaga tasemelt ehk ergutatud olekust madalama energiaga tasemele. Enamikel juhtudel kiirgavad ergutatud elektronid valgusfootoneid iseeneslikult. Seda kutsutakse spontaanseks emissiooniks. Vähestel erijuhtudel aga takistavad ergutatud olekute omadused elektronidel valgust kiirata ilma, et footonid poleks valla päästetud teise valgusfootoni poolt. Sellist protsessi nimetatakse stimuleeritud emissiooniks. Stimuleeritud footonil on sama lainepikkus kui teda vallandanud footonil ja kaks footonit võnguvad kooskõlaliselt. Ühesuguse lainepikkusega footonite kohta, mis võnguvad kooskõlaliselt, öeldakse, et nad on koherentsed

Füüsika → Füüsika
28 allalaadimist
Laserid
4
doc

Laserid

välklambist ja kiirgas laserivalgust. Laseri leiutamisel ei saa aga ühte kindlat nime nimetada, oma osa on selles 20. sajandi suursaavutuses nii Townes'il, Schawlow'l, Gouldil, Maimanil, Prohhorovil kui ka Bassovil. Aatom kiirgab valguse footoni siis, kui elektron langeb aatomis kõrgema energiaga tasemelt ehk ergutatud olekust madalama energiaga tasemele. Enamikel juhtudel kiirgavad ergutatud elektronid valgusfootoneid iseeneslikult. Seda kutsutakse spontaanseks emissiooniks. Vähestel erijuhtudel aga takistavad ergutatud olekute omadused elektronidel valgust kiirata ilma, et footonid poleks valla päästetud teise valgusfootoni poolt. Sellist protsessi nimetatakse stimuleeritud emissiooniks. Stimuleeritud footonil on sama lainepikkus kui teda vallandanud footonil ja kaks footonit võnguvad kooskõlaliselt. Ühesuguse lainepikkusega footonite kohta, mis võnguvad kooskõlaliselt, öeldakse, et nad on koherentsed

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
Kliimamuutused ja meie
1
docx

Kliimamuutused ja meie

Rahvusvahelise Punase Risti F föderatsiooni andmetel on looduskatastroofide tõttu sunnitud oma kodu jätma rohkem inimesi kui sõjaliste konfliktide tõttu. Sageli pöördumatuid keskkonnatingimuste muutusi, mis elanikke lahkuma sunnivad, on mitmeid: viljaka põllumaa kõrbestumine, mere veetaseme tõus, joogiveepuudus, metsaraie, aga ka saastatus ja õnnetusjuhtumid. Eestis oleks lumetud talved. Euroopa Liit on seadnud kasvuhoonegaaside emissiooniks eesmärgid. · Vähendada enegriatarbimist. · suurendada taastuvenergia osakaal energiatarbimises. · suurendada Euroopa Liidus transpordis kasutatavates kütuses biokütuste osakaalu. Seda ei saa tegelikult peatada vms, kuid seda saab ennetada. Iga väike asi aita, nagu näiteks külmkapi ukse kinnipanemine ja rohkem jala või jalgrattaga liikumine või hoopis kasutada elektriautot. See kõik aitab kaasa. Iga inimene saab teha oma panuse!

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Saudi Araabia energiamajandus
8
doc

Saudi Araabia energiamajandus

kui arvestada · Kuna elektrienergiat toodetakse suhteliselt palju ning ka tänapäeval nõutud maavaradest, siis on riigi arengutase keskmisel tasemel. Siiski ei ületa riigi areng tema naabrite taset, kelle peamiseks elektrienergia tootmisallikaks on samuti nafta ning maagaas(need riigid oleks nt AÜE, Bahrein) 4. Saudi Araabia energeetika ja keskkond · 2007. Aastal energia kasutamisest tulenevalt on riigi poolt tekitatud süsnikdioksiidi emissiooniks 15,730 tonni aastas inimese kohta. · 2007. Aastal toodeti kogu maailmas enegia tarbimisest tulenevalt 29914,24 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Saudi Araabias on süsinikdioksiidi tekkimise hulgaks määratud 2007. Aastal 433,9313 miljonit tonni. Seega toodab Saudi Araabia kogu maailma süsinikdioksiidi hulgast 0,01% süsinikdioksiidi. · Kyoto protkolli liige alates 31. Jaanuarist 2005. CITES'i lepingu liige alates 10. juunist 1996

Geograafia → Geograafia
65 allalaadimist
Saudi Araabia referaat
21
docx

Saudi Araabia referaat

kui arvestada · Kuna elektrienergiat toodetakse suhteliselt palju ning ka tänapäeval nõutud maavaradest, siis on riigi arengutase keskmisel tasemel. Siiski ei ületa riigi areng tema naabrite taset, kelle peamiseks elektrienergia tootmisallikaks on samuti nafta ning maagaas (need riigid oleks nt AÜE, Bahrein) 3. Saudi Araabia energeetika ja keskkond · 2007. Aastal energia kasutamisest tulenevalt on riigi poolt tekitatud süsinikdioksiidi emissiooniks 15,730 tonni aastas inimese kohta. · 2007. Aastal toodeti kogu maailmas energia tarbimisest tulenevalt 29914,24 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Saudi Araabias on süsinikdioksiidi tekkimise hulgaks määratud 2007. Aastal 433,9313 miljonit tonni. Seega toodab Saudi Araabia kogu maailma süsinikdioksiidi hulgast 0,01% süsinikdioksiidi. · Kyoto protokolli liige alates 31. Jaanuarist 2005. CITES'i lepingu liige alates 10. juunist 1996 Viini konventsiooniga liitus 1

Geograafia → Geograafia
60 allalaadimist
Saudi-Araabia
18
doc

Saudi-Araabia

kui arvestada · Kuna elektrienergiat toodetakse suhteliselt palju ning ka tänapäeval nõutud maavaradest, siis on riigi arengutase keskmisel tasemel. Siiski ei ületa riigi areng tema naabrite taset, kelle peamiseks elektrienergia tootmisallikaks on samuti nafta ning maagaas(need riigid oleks nt AÜE, Bahrein) Saudi Araabia energeetika ja keskkond · 2007. Aastal energia kasutamisest tulenevalt on riigi poolt tekitatud süsnikdioksiidi emissiooniks 15,730 tonni aastas inimese kohta. · 2007. Aastal toodeti kogu maailmas enegia tarbimisest tulenevalt 29914,24 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Saudi Araabias on süsinikdioksiidi tekkimise hulgaks määratud 2007. Aastal 433,9313 miljonit tonni. Seega toodab Saudi Araabia kogu maailma süsinikdioksiidi hulgast 0,01% süsinikdioksiidi. · Kyoto protkolli liige alates 31. Jaanuarist 2005. CITES'i lepingu liige alates 10. juunist 1996

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
Valgus 8-klass I osa
13
odt

Valgus 8. klass I osa

SEST ELEKTRONID ON MEIE KÕIGE PEALMINE KIHT! ME NÄEME ÜKSTEISE ELEKTRONE! ·MIKS ON ESEMED KÕIK OMA VÄRVI? Sest elektronid, ma julgen väita, on vähemalt sama imelikud kui valgus. Võib öelda, et elektronid on valguse ,,sugulased" Iga aine elektronid (eriti välise kihi elektronid) neelavad endasse AINULT need lainepikkused (sagedused), mis neile SOBIVAD ning sülitavad ülejäänud lainepikkused kõik TAGASI välja! Valguse väljasülitamist elektronide poolt nimetatakse EMISSIOONIKS. (emissioon) VALGUS PANEB ELEKTRONID VÕNKUMA! NAD NEELAVAD ENDASSE AINULT SELLE VALGUSE LAINEPIKKUSE JA SAGEDUSE (ehk värvi), mis neile meeldivad; ehk siis selle, mis neid võnkuma paneb. Võnkudes kiirgavad nad selle valguse kõikides suundades tagasi välja! Need lainepikkused, mille elektronid välja kiirgavad, teevadki kokku selle valguse värvi, mis värvi ese on. ÜLEJÄÄNUD VALGUS AGA, mis vastu ainet läheb, MUUTUB SOOJUSEKS AINE SEES.

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
FÜÜSIKA-Valgus
13
odt

FÜÜSIKA: Valgus

SEST ELEKTRONID ON MEIE KÕIGE PEALMINE KIHT! ME NÄEME ÜKSTEISE ELEKTRONE! ·MIKS ON ESEMED KÕIK OMA VÄRVI? Sest elektronid, ma julgen väita, on vähemalt sama imelikud kui valgus. Võib öelda, et elektronid on valguse ,,sugulased" Iga aine elektronid (eriti välise kihi elektronid) neelavad endasse AINULT need lainepikkused (sagedused), mis neile SOBIVAD ning sülitavad ülejäänud lainepikkused kõik TAGASI välja! Valguse väljasülitamist elektronide poolt nimetatakse EMISSIOONIKS. (emissioon) VALGUS PANEB ELEKTRONID VÕNKUMA! NAD NEELAVAD ENDASSE AINULT SELLE VALGUSE LAINEPIKKUSE JA SAGEDUSE (ehk värvi), mis neile meeldivad; ehk siis selle, mis neid võnkuma paneb. Võnkudes kiirgavad nad selle valguse kõikides suundades tagasi välja! Need lainepikkused, mille elektronid välja kiirgavad, teevadki kokku selle valguse värvi, mis värvi ese on. ÜLEJÄÄNUD VALGUS AGA, mis vastu ainet läheb, MUUTUB SOOJUSEKS AINE SEES.

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK
15
doc

Ettevõtte rahandus (V. Arhipovi loeng) TMK

investeeringutest aktsiakapitali ning jaotamata ehk akumuleeritud kasumist. Aktsiakapital kajastatakse nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus on seaduslikud ja põhikirjalised reservid; samuti emisjooni kasum (ülekurss) ehk aazio ­ see tekib aktsiate esmakordsel müügil ülekurssiga. Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumi katteks kui kõik muud võimalused on kasutatud ja teine suund - on võimalik ülekurssi kasutada aktsiate fondi emissiooniks. Omakapitalis võib olla ka selline kirje, nagu ,,omad tagasiostetud aktsiad" ­ tresoor aktsiad. Üldiselt ettevõttel on piiratud oma aktsiate tagasi ostmine (et piirata spekulatiivseid võimalusi). Mõnikord ettevõtte ei tahagi omad aktsiad tagasi osta, aga ta peab seda tegema (N: kui mõni ostja on sama firma aktsionär ning ta sattub pankrotti, või on kohustus omad aktsiad tagasi osta kuna nad olid garantiiks mõni võla katteks).

Majandus → Ettevõtte rahandus
378 allalaadimist
Juhtimine ja õigus I
108
pdf

Juhtimine ja õigus I

Euroopa Liidu Kohus jälgib sõltumatu võimuna Euroopa eeskirjade täitmist, et ühiseid eeskirju tõlgendataks ja kohaldataks igas riigis ühtmoodi. Euroopa Keskpank reguleerib Euroopa ühisraha ­ euro ­ kogust ja vastutab selle stabiilsuse eest. Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) ühendab Euroopa Keskpanga ja liikmesriikide keskpangad. EKPSi ülesandeks on määrata kindlaks liidu rahanduspoliitika ja viia seda ellu; ainult EKPSil on õigus anda liidus luba pangatähtede ja müntide emissiooniks. Kontrollikoja ülesanne on kontrollida Euroopa Liidu tulude ja kulude õigus- ja korrapärasust ning finantsjuhtimise usaldusväärsust. Euroopa Liidus tegutsevad ka n-ö nõuandvad organid nagu: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee. Eraldi tuleb nimetada Euroopa Investeerimispanka, mis on Euroopa Liidu ,,tasakaalustatud ja tõrgeteta arengut" toetavaks finantsasutuseks. 54 Euroopa'Liit'(4)' Euroopa'Liidu'insAtutsioonid'

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
30 allalaadimist
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

kardinaalselt muuta juba lähiaastatel. Põlevkivi kui väga spetsiifilise tahke kütuse väävli sidumisprotsess vajab eraldi käsitlust. Vedelkütuste korral on tavaliselt lubatava SO2 emissiooni piirnormina paljudes maades kasutusel väärtused 400 ­ 1700 mg/m3, sõltuvana katlamaja või elektrijaama võimsusest. Paljud maad on limiteerinud vedelkütuse maksimaalselt lubatavaks väävlisisalduseks 0,5 ­ 1%. SO2 emissiooniks ümberarvestatuna teeb see ca 770 ­ 1538 mg SO2/m3. Seega, vedelkütuse väävlisisaldus ca 1% on tänapäeval ülemiseks lubatavaks piiriks, vedelkütuse väävlisisalduse korral üle selle tuleks elektrijaamades ette näha täiendavad väävlipüüdeseadmed. Lämmastikoksiidide teke katelde kolletes sõltub nii kütuse põletamistehnoloogiast kui ka kütuse koostisest. Põlemistehnoloogia seisukohast on oluline katla kolde soojuslik koormus,

Energeetika → Energia ja keskkond
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun