Philised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sber Porthos - hiiglaslik musketr, natuke rumal, d`Artagnani sber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardivelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vltel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener hrra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tnu mileedi mrgile Ketty - mileedi toatdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kikide meestega, kellel oli mingisugune
Kolm musketäri Põhilised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sõber Porthos - hiiglaslik musketär, natuke rumal, d`Artagnani sõber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketäride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardiväelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vältel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener härra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tänu mileedi mürgile Ketty - mileedi toatüdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kõikide meestega, kellel oli mingisugune võim
täideti. Teel aga kohtasid mehed härra kardinali de Richelieu kannupoissi rüütel de Rochefort'i, kellel oli korraldus viia nad Tema Eminentsi juurde, kuhu mehed teel olid. Teekond oli lühike ning varsti jõutigi La Rochelle'i. Otsejoones mingi kardinali juurde. Ta süüdistas d´Artagnani paljudes kuritegudes, kuid kui ta sai teada, et süüdistaja ise- mileedi Winter-on palju rohkem kuritöid korda saatnud, tühistas ta süüdistuse. Tema Eminents andis noormehele aga ühe paberi. See oli käskkiri musketäride väeossa leitnandiks määramise kohta. D´Artagnan küsis oma sõpradega käest kas nad ei sooviks oma nime sinna kirjutada, kuid kõik ütlesid, et seda väärib vaid d´Artagnan. Raamatu sõnakasutuse kohta veel niipalju ,et see oli teistsugune. Üpris palju oli prantsuse keelseid sõnu ja mõne koha peal olid ladina keelsed ütlused. Kirjeldust ja kahekõnet oli umbes ühepalju
Vihkas teadlasi. Riietus silmatorkavalt, oli kiitleja D`Artagnani sõber, kellel on romaan hertsoginnaga. Dumas raamatukangelasena sureb Porthos esimesena. Aramis - d`Artagnan ,Athose ja Porthose sõber, kes loodab musketäriteenistusest lahkudes saada vaimulikuks. Ilus ja salakaval. Kõrvaltegelased: de Treville - musketäride kapten. Sõgeda julgusega kiire pilguga, kärme käega, terava mõistusega,visa ja peen kavaler. Teda imetleti, kardeti ja armastati. Kuninga sõber. Tema Eminents Richelius – kardinal, kaardiväelaste kapten. Oli armunud kuninganna Annasse. Krahv de Rochefort - musta silmasidemega mees, kardinali teener. Umbes neljakümne aastane, tumedate ja läbitungivate silmadega, kahvatu jumega, tugeva ninaga. härra Bonacieux - d`Artagnani korteriomanik, kellest saab kardinali nuhk. Contance Bonacieux - väga kaunis, umbes kahekümne viie aastane noor naine. Härra Bonacieuxi abikaasa, kuninganna õuedaa., d`Artagnani armastatu, kes suri tänu mileedi mürgile.
Tahetakse vabatahtlikult piire ületada ja kogeda heterogeensust. Mingit sympaatiat Saatana suhtes polnud, oli aga praktiline suhtumine temasse - allakirjutada pakt Satanaga, et midagi saada. Alles renessansiga tulid olulised muudatused. Humanismiga oli vöimalik täiesti uus inimese kui individuumi interpretatsioon. Toimus nö “kurjuse psühhologiseerimine”. Saatanast tekkis uus pilt. Ta pole enam ainult mingi hall kurjuse eminents, kellega punti sidumine tähendas mingit ohtu väljaspoolt. Teda mõistetakse nüüd, kõigi humanistlike reeglite järgi kui individuumi, kui revolutsioonilist arhetüüpi kosmilise nö despootia vastu. 3 Saatanakummardajad 17s. Prantsusmaal, oletatavasti Ludwig IV valitsuse ajal, toimuvad kristlike riituste sarnased esimesed “Mustad Missad”. Kuidas seletada seda nö tagasikäiku. Mustad Missad on katoliku kiriku missade karikatuur, mis pole ka
aastane noor daam. Oleme juba märkinud, kui kiiresti haaras d'Artagnani silm inimese näojooni. Juba esimene pilk ütles talle, et naine on noor ja ilus. Taoline ilu rabas d'Artagnani eriti, kuna seda ei esinenud lõunapoolseis maakohtades, kus ta seni oli elanud. Naine oli kahvatu, blond, pikkade õlgadele langevate käharate juustega, suurte siniste igatsevate silmadega, roosade huulte ja alabastervalgete kätega. Ta oli tundmatuga-elavas jutuhöos. «Tähendab, Tema Eminents käsib mul . . .» ütles daam. «Viivitamatult pöörduda tagasi Inglismaale ja talle kohe teatada, kui hertsog lahkub Londonist.» «Ja ülejäänud juhtnöörid?» küsis kaunis reisija. «Need on selles kastikeses, mida võite avada alles sealpool La Manche'i.» «Hästi. Ja mis teete teie?» «Pöördun tagasi Pariisi.» «Ilma et seda häbematut poisikest õpetaksite?» küsis daam. Tundmatu tahtis vastata, kuid sel hetkel, kui ta suu avas, tormas kõike pealtkuulanud
toimub. Järsku ilmus tema juurde tema vend, lord Winter, kellega nad hakkasid rääkima. Winter lausus talle, et ta teab kõiki mileedi tehtud patte ning et ta on nüüd siin vangis. D.A, Athos, Porthis ja Aramis puhkasid ookeani ääres vist ja jõid veini. Nad said ühelt naiselt kirja(kellelt?) Kardinal tuli nende juurde. Nad peitsid kohe kirja ära. Kardinal noomitas neid pidutsemise ja kirja ära peitmise eest. Kui ta ära läks. Kästi Grimaudile naise kiri ära süüa. Tema Eminents soovib, et neli meest kuuluksid talle. Esimesel mileedi vangistuse päeval teeskles ta, et ta minestas ning ta üritas Feltonit tappa, kuid nuga, mis seal oli, oli ümara otsaga. Teisel vangistuspäeval hakkas ta oma usulaule laulma kõvasti üle maja, mis paljusi ärritas. Kolmandal päeval suutis ta juba Feltonit endasse kiinduma panna. Ta küsis talt nuga, üheks minutiks, enda tapmiseks. ( tegelt tal polnud plaanis ennast tappa
üha põlvituste sarnasemaks muutusid, marmorlaua ääreni. Vahepeal oli erutus vähehaaval vaibunud. Oli alles jäänud vaid kerge sumin, nagu see ikka on omane vaikivale rahvakogule. «Härrad kodanikud,» ütles näitleja, «ja austatud naiskodanikud, meil on au tema eminentsi härra kardinali juuresolekul ette kanda ja etendada üht väga ilusat moraliteed, mille nimi on «Neitsi Maria tark kohtuotsus». Mina mängin Jupiteri. Tema eminents on praegu siia saatmas Austria hertsogi auväärt suursaatkonda, mida aga praegusel silmapilgul Baudets' väraval kinni peab härra ülikooli rektor oma kõnega. Niipea kui kõr-geaulikum kardinal siia jõuab, alustame kohe.» Kindlasti ainult see,Jupiteri vahelesegamine päästis surmast neli õnnetut paleefoogti seersanti. Kui meil õnn oleks olnud seda väga tõepärast sündmust ise välja mõelda ja kui
annaabi.ee 
