vihmaussid, teod. Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: 1) Troopiline mets - enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2) Parasvöötme mets - enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed - kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline mitmekesisus + liigifondi suurus. Emergentsed - komponentide liitumisel ineb mingi uus kvaliteet. Liigifond - liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja vôimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias. Clements - organitsistlikud kooslused on superorganismid. Nad evolutsioneeruvad kui superorganismid
vihmaussid, teod. Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: 1) Troopiline mets enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2)Parasvöötme mets enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline mitmekesisus + liigifondi suurus. Emergentsed komponentide liitumisel ilmneb mingi uus kvaliteet. Liigifond liigid, kes on potentsiaalselt olemas ja võimelised antud kk-s potentsiaalselt elama. 25. Organitsistlik (Clements) vs individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias. Clements organitsistlikud kooslused on superorganismid. Nad evolutsioneeruvad kui superorganismid
järgi liidi vahelduvad, sõltuvalt koosluse vanusest. Koosluse ordinatsioon: · Taksonoomiline liblika-, taimekooslus · Funktsionaalne primaarsete produtsentide kooslus, kuna ookeanis esmased tootjad pole tihti taimed, vaid nt tsüanobakterid segamini taimedega. Kooslus tähistab mingeid kooselavaid populatsioone. Ökoloogilise kooslusena tohib kooselavaid populatsioone käsitleda vaid juhul, kui nendest tekkinud segudel on olemas emergentsed omadused. 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis; 27. Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; Suktsessioon - koosluste muutumine ajas, millega kaasneb liikide vaheldumine Kliimaks kliimaomane lõppstaadium Suktsessiooni jaotus: · Autogeenne muutused toimuvad sisemistel põhjustel, koosluse enda tegevuse tulemusena.
213 aastat hiljem(2001) oli seal 30 miljonit lehma. See teeb 300 miljonit lehmakooki päevas. Katab 6 miljonit aakrit aastas. Puudusid putukad, kes oleks lehmakoogid lagundajatele valmis prepareerida. Austraalia valitsus moodustas töörühma, kes pidid tooma Aafrikast sõnnikumardikaid, kes saaks Austraalias hakkama. 1963 probleem lahendati. Toodi sisse 21 liiki mardikaid. 09.04.09 Sünökoloogia(+õpetus bioloogilisest mitmekesisusest). Taksonoomiliselt või funktsionaalselt. Emergentsed omadused(tunnused mida ei saa ennustada üksikute poplatsioonide omaduste summast), mida võib vastandada kollektiivsetele. Koosluse struktuur. · Taksonoomiline struktuur millised liigid osalevad koosluses. · Taksonoomiline mitmekesisus. Mõõdetakse koosluses leiduvate liikide arvu abil. · Ruumiline struktuur. Kahe- või kolmemõõtmeline(taimedel). Horisontaalne ja vertikaalne. Taimkattes esinevad rinded ehk taimkatte kihid, kus valguskliima on erinev
a) taksonoomiliselt - liblika-, taimekooslus b) funktsionaalselt - primaarsete produtsentide kooslus, kuna ookeanis esmased tootjad pole tihti taimed, vaid võivad olla nt tsüanobakterid segamini taimedega (nt rohevetikad). Kiskjate kooslus (kiskjad võivad olla taksonoomiliselt väga kirju rühm isendeid) Koosluse definitsioon rangelt operatsiooniline. Ökoloogilise kooslusena tohib kooselavaid populatsioone käsitleda vaid juhul, kui nendest tekkinud segudel on olemas emergentsed omadused (vastand: kollektiivsed) 28.Koosluste suktsessioon, kliimaksi mõiste (Begon et al. 17.4.5); Suktsessioon - koosluste muutumine ajas, millega kaasneb liikide vaheldumine. Kliimaks kliimaomane lõppstaadium Suktsessiooni jaotus: 1. Autogeenne muutused toimuvad sisemistel põhjustel koosluse enda tegevuse tulemusena. Nt kui kliima ajas ei muutu, siis muutused saavad olla tingitud sellest, et kooslused muudavad ise oma keskkonda. 2
tasemest. Sünergeetiline efekt avaldub üldjuhul emergentsetes süsteemides (osade liitmisel tekivad omadused, mida ei saa väljendada liidetavate summadega). Dissipatiivne süsteem - on sellised, kes on võimelised stabiilselt ja pikka aega säilitama väga kõrget negentroopiat (miinusmärgiga entroopia (segadus) ehk ,,kord") aktiivse energia tarbimise kaudu. Dissipatiivsed süsteemid on oma loomult emergentsed. · Essentsiaalsed üks ei asenda teist, mõlemat on vaja suurendada, et parandada kasvu (näiteks lämmastik ja valgus). · Täielikult asenduvad ühte vähendades ja teist suurendades jääb kasv samaks(näiteks anda kanale otra või nisu, ikka sama). Komplementaarne kaks ressurssi koos annavad parema tulemuse kui üks ressurss üksinda. · Antagonistlik teatud juhtudel on summaarne kulu suurem kui eraldi tarbides. 12
Soon- ehk vaskulaartaimede (kõrgemad taimed) ökoloogiline funktsioon seisneb selles, et nad on kinnitussubstraadiks perifüütonitele. Samas summutavad nad ka laineid, ei lase kaldal erodeeruda, kinnistavad juurtega setteid. Näiteks mangroovisood, eriti Indias. Ideaalne elukoht paljudele kaladele, nn lasteaed hea koht organismidele kasvuks. Mangroovisoo Järvede aga ka aeglase vooluga jõgede (näiteks Amazonase) kaldaid asustavad nn emergentsed taimed, näiteks hundinui (,,jalad vees") ja ka ujuvlehelised taimed (vesiroos, kupud- hästi arenenud risoomid, mis ulatuvad hästi vee põhja). Järvedes tüüpilised näiteks jõgitakjad, kes on juurtega pinnases, kus hapnikku pole ning saadavad sinna hapnikku mööda juhtorganeid (kudesid)(ise saavad hapnikku ülalt). Penikeel nad võivad olla veesisesed kui ka -välised, õitsedes on ka ujulehed ( kasvavad sügavamal, kui vesiroosid). Kui
annaabi.ee 
