taimedel nimetatakse vegetatiivseks paljunemiseks ning paljunetakse kas sibulate, mugulate, risoomide, pistikute või lehe tüki abil. See tähendab, et vanemalt rakult eemaldatakse mingi osa, nt juure tükk ning see on suuteline ise kasvama hakata. Mittesuguline paljunemine loomadel esineb pigem kergema ehitusega organismidel. Nendeks viisideks on jagunemine , pooldumine (üherakulised seened, bakterid) või pungumine (hüdra). See tähendab, et paljunemine toimub, kui emasorganismist vabaneb mingi organismi osa, millel on kõik eluks vajalikud tunnused, ning ta suudab iseseisvalt kasvama hakata.
Minipillid Hormoonsüstid Hormoonkapslid 2.Ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani 3. Viljastumine- muna- ja seemneraku tuumade ühinemine, mille käigus taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Alus uue organismi tekkele ja arengule. Kehaväline (mittesuguline) viljastumine- viljastumine toimub väljaspool keha, (eoseline, vegetatiivne- eraldub emasorganismist) nt kalad, kahepaiksed(konnad), karbid, käsnad, ussid veekogus. +: tehakse palju sugurakke, võrreldes suguli sugulisega on palju järglasi, -:viljastumise tõenäosus on väike, paljud surevad, satuvad kellegi söögiks, hävivad vees kiiresti. Kehasisene (suguline)viljastumine-viljastumine toimub keha sees. Nt linnud, imetajad, roomajad, kiilid, kärbsed, putukad, ämblikud,
ei keerdu lahti. Tekkinud tütarrakud alustavad kohe uut jagunemist. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover · Meioosi I profaasis homoloogilised kromosoomid paarduvad ja vahetavad võrdse pikkusega osi · Meioosi I anafaasis kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid tõmmatakse lahku · Meioosi II metafaasis on kromosoomid ekvatoriaaltasandil · Meioosi II anafaasis kromatiidid lahknevad üksteisest · Isas- ja emasorganismist pärit geenid on paigutunud homoloogiliste kromosoomide vahel ümber. I jagunemise lõpuks saadakse kaks rakku, 2n milles on paarilised kromosoomid kokku liibunud. II jagunemise faasis paarilised kromosoomid lahknevad ja lähevad eraldi rakkudesse. Lõpptulemusena saadakse neli 2n 2n haploidset rakku, mis kõik on erinevate omadustega. Mitoosi ja meioosi võrdlus
8. Miks on meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevaheliste ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Kromosoomide ristsiire- meioosi esimese profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ning vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemusena paiknevad isas- ja emasorganismist pärit geenid homoloogiliste kromosoomide vahel ümber, mis veelgi suurendab pärilikku muutlikkust. Lk79. 20. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme ja tooge näiteid. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad.
Milliste protsessidega kaasneb meioos? 2 jagunemist samade protsessidega nagu mitoosis. Milline on esmane meiootilise jagunemise tulemus? Tekib kaks tütarrakku. Ei moodustu tuumamembraane ja kromosoomid ei keerdu päris lahti.kromosoomid on paarikaupa. Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus? Vahetatakse omavahel ühe pikkusega osi(õlad). Ei toimu alati kõigi homoloogiliste kromosoomide vahel. Suurendab pärilikku muutlikkust, kuna isas- ja emasorganismist pärit geenid paiknevad ümber. Selle tulemusena tekivad kromosoomide struktuurimuutused- kromosoommutatsioonid. Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist ning DNA replikatsiooni enam ei toimu. Interfaas on lühiajalisem. 4.4. Sugurakkude areng. Millist paljunemist nimetatakse suguliseks?
(nt üheks probleemiks ongi genotüübi osa fenotüübi kujunemisel) · Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identne (ka väliselt sarnased) · Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab uus organism poole kromosoomidest isasorganismist, pool emasorganismist. Seega pole sellised isendid kõikide tunnuste poolest sarnased, vaid ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb nt 24 kromosoomist ( 22 autosoomist ja sugukromosoomidest X ja Y). Igas kromosoomis asuvad geenid määravad ära hulga tunnuseid. Üks geen võib määrata ka
viljastatud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Ontogenees on organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismist eraldumisest surmani. 15. Biogeotsönoos looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Ökosüsteem 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande)
annaabi.ee 
