Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster Legend: On olemas selline pärimus, et kord ühel hommikul nägi eestlasest karjane eluandva allika lähedal mäel suursugust Emandat imekaunis säravas rivastuses. Ent niipea kui karjus mäele läheneda püüdis, nägemus kadus. Eestlane pöördus tagasi oma karja juurde ning nägemus ilmus taas mäele. Nii sündis mitu korda järjest. Koju tagasi pöördunud, jutustas karjus sellest ilmutusest ka teistele külaelanikele. Mned neist suundusid teise päeva varahommikul mäele ja nägid samuti allika läheduses imekaunist Naist heledas hiilgavas rivastuses. Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe.
inimestest teeb ja saab ka tulevikus tegema samasuguseid vigu lugematuid kordi. Keegi ei karista neid selle eest 2000 aasta pikkuse vangipõlvega üksinduses. Pigem tundub, et Pilatuse roll oli valmis tuhandeid aastaid enne tema sündi, täpselt samuti kui Juudase roll. Keegi lihtsalt pidi tegema seda, mida tegid nemad ja olemata seejuures mingi koletis või kogu maailma kurjust kehastav deemon. Alati on kuskil ootamas mõni Saatana ball, kuhu on vaja emandat mingil kummalisel ajendil, mis nõuab ka pimeduse vürstile ,,teist poolt" selleks, et olla täiuslik ja hoida üleval pimeduse kuningriiki. Selleks on vaja leida mängijad surelike hulgast ja ballile emandaks surelikku naist. Tähendab nii on vaja ning nii need asjad siin maailmas käivadki! Ega inimene seepärast halb ei ole ega lunastusest loobuma peaks. See tähendab, et alati vajadusel leidub inimeste hulgast üks Pilatus, Juudas, Meister või Margarita. Tuleb ainult otsida
Don juan Sganarelle ei olnud nõus sellega et suitsetamine kahjustab tervist, vaid arvas et see teeb tuju heaks ja inimesed targaks. Ta rääkis oma isandast Gusmanile kelle emandat Don elvirat oli too petnud .Ta ütles et see mees ainult vahetav oma naisi koguaeg võidab südame ja jätab khoe maha. Hiljem tuli don juan ja küsis et kas see ei olnud Gusman kellega teener äsja räääkinud oli teener ütles et oli nagu jah ja hakkas talle ette heitma seda et ta koguaeg naisi petab ja arvas et jumal paneb neile mõlemalt needuse kunagi peale. natukese aja pärast tuli ka elvira kes ol iväga
julgetud segada. Samal õhtupoolikul jutustas Athos kohutava loo. Tagasisõidu hommikul teatas Athos, et ta oli enda hobused maha mänginud, mille d'Artagnanile kinkis hertsog. Ka teiste musketäridega oli sama lugu, hobused olid müüdu, ainult sadulad olid alles. Pariisis pidid kõik endale varustuse leidma. Porthos kasutas oma tutvusi advokaadiemandaga, kelle käest ta tahtis raha saada. Sel ajal kui Porthos püüdis emandat ümber sõrme keerata, järgnes d'Artagnan mileedile. Ta tutvus mileedi venna lord Winteriga ja mileedi endaga isiklikumalt. Lord Winter kutsus d'Artagnani Luxembourgi lossi juurde, pidi toimuma võitlus. Lord sai noorhärraga sõpradeks ja kutsus oma lossi lõunasöögile. D'Artagnan sai mileediga headeks sõpradeks. Iga kord kui ta lahkus lossist kohtas ta ka mileedi toatüdrukut Kettyt, kas trepil, vói lossi ukse ja mileedi toas.
Igas pokkerikäes on eesmärgiks moodustada parim 5 kaardist koosnev kombinatsioon. Niimoodi võidad kaartide avamisel panga. Teine käe võitmise võimalus on bluffimine, kuid ka siis on kasulik kui suudad vastase panna kas nõrga või tugeva käe peale. Kokku on võimalik moodustada 10 erinevat pokkerikätt kasutades 52-kaardilisest kaardipakist 5 kaarti. Tugevaim kaart pokkeris on äss ja nõrgim 2. Selleks, et moodustada tugevaim võimalik kombinatsioon, on sul vaja 10, soldatit, emandat, kuningat ja ässa ning nad kõik peavad olema samast mastist. Seda kombinatsiooni kutsutakse kuninglik mastirida. Tegemist on parima ja võitmatu pokkerikäega. Keskmiselt pead kuningliku mastirea saamiseks mängima enam kui veerand miljonit kätt (seega ära seda parem peatselt oota ning kui see juhtub, siis võid seda tähistada). Madalaim võimalik pokkerikäsi on niinimetatud kõrge kaart. See on 5 kaardi kombinatsioon,
mäel imepärast ilmutust ja leidnud hiljem iidse tamme jalamilt ülipüha õigeusu ikooni.Sündmust kujutav maal on näha Kuremäe kloostri värava juures. Sellest ajast hakati mäge kutsuma ka nimega 'Pühtitsa' ehk pühitsetud koht. Imeväärse sündmuse mälestuseks rajati mäele väike kabel (Illuka vald) On olemas selline pärimus, et kord ühel hommikul nägi eestlasest karjane eluandva allika lähedal mäel suursugust Emandat imekaunis säravas rõivastuses. Ent niipea kui karjus mäele läheneda püüdis, nägemus kadus. Eestlane pöördus tagasi oma karja juurde ning nägemus ilmus taas mäele. Nii sündis mitu korda järjest. Koju tagasi pöördunud, jutustas karjus sellest ilmutusest ka teistele külaelanikele. Mõned neist suundusid teise päeva varahommikul mäele ja nägid samuti allika läheduses imekaunist Naist heledas hiilgavas rõivastuses. Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe
Kui laagrisse saabus sõnum Spartacuse võidust Publius Variniuse leegionide üle Aquinumi all, puhkes üksmeelne, kärarikas ja talitsematu rõõm. Sel ajal ilmus pretooriumile Artorix, kes tuli Mirzale teatama üksikasju tema venna võidust, kuid neiu juurde jõudes punastas ta ja muutus nii kohemtuks, et ei teadnud, kuidas juttu alustadagi. Artorix järeldas, et on meeletult armunud Mirzasse. Spartacus läks vahepeal Valeria juurde. Majavalitseja ei tahtnud oma emandat nii vara äratada, kuid Spartacus otsustas kasutada kavalust. Samal ajal kui naist mindi kutsuma mõtiskles Spartacus tükk aega majavalitseja ütlemiste peale, ta jäi mõttesse ning tal tekkis väike masendus. See aga möödus kui ta sai Valeriat emmata ning suudelda. Tuppa toodi ka nende tütar Postumia. Spartacus saatis oma tütre ära ning viskus pisarsilmi armukese kaenlasse. Nii veetsid Spartacus ja Valeria kuus tundi.
«Mis pagana asi teda seal huvitab?» mõtles Gringoire ja vaatas ka lakke. «See on võimatu, et ta tähelepanu köidaks see kääbuse lõust seal üleval päiskivis. Kurat võtku, ma võin sellega julgesti võrdluse välja kannatada!» Ta hüüatas: «Preili!» Tüdruk ei näinud teda kuulvat. Ta kordas kõvemini: «Preili Esmeralda!» Asjata vaev! Noore tütarlapse mõtted liikusid mujal ja Gringoire'i häälel polnud võimu neid eemale peletada. Õnneks segas end kits vahele. Ta hakkas oma emandat tasakesi käisest sikutama. «Mis sa tahad, Djali?» küsis mustlastüdruk äkki, nagu unest ärgates. «Ta on näljane,» ütles Gringoire, kellel hea meel oli, et saab vestlust alata. Esmeralda murdis leiba ja Djali hakkas ta peopesast ilusasti sööma. Kuid Gringoire ei andnud talle enam aega mõtteisse vajuda, vaid võttis südame rindu ja esitas delikaatse küsimuse: «Teie ei taha siis mind oma meheks?» Noor tütarlaps vaatas talle teravalt otsa ja vastas: «Ei.» 94 «Aga armukeseks
annaabi.ee 
