piinarikka loo põhjustajaks. Rinieri- skolaar, noor aadlik, kes õppis pikka aega Pariisis ning oli kodulinnas Firenzes nii tema teadmiste kui ka päritolu pärast väga lugupeetud noormees. Ta oli kergesti armuv , kuid päris suurte elukogemustega. Tema tunded olid väga kerged muutuma ääramustest äärmustesse.Skolaare peeti üldse armastuses nö "vanadeks kaladeks". Elena ümmardaja- väga ustav ja truu ning usaldusväärne teenija oma emandale. Täidab kõiki käske ning on Elena ja Rinieri vahendajaks külmal talveööl, kui skolaar Elenat asjata hoovi peal ootab.
1530.a, autor tundmatu. Kantsel 1597.a., renessanss. Rõdurinnatise kaunistused 1660-ndatest,oletatavalt Elert Thiele poolt valmistatud. 3 epitaafi (Soertsi, Roterti ja Frosa) 17.saj. keskelt 10 kroon- ja 7 seinalühtrit 16 – 17. saj. Kiriku Maarjakell oli Eesti vanim kirikukell, valatud 1433.a. Merten Seiferti poolt, hävis tulekahjus 2002.a. Kellal oli tekst – Ma löön õigesti nii teenijale kui sulasele, nii emandale kui isandale ja seda ei või mulle keegi ette heita. Uus kell on valatud Hollandi firma poolt 2003.a. Eesti kuultuuri seisukohalt olulised isikud, kes kirikus töötasid: Johann Koell, 1535.a. Simon Wandradti katekismuse tõlkija eesti keelde; Balthazar Russow, 1578.a. ilmunud Liivimaa kroonika autor; Georg Müller, 1600.-1606.a. kirjutatud 39 eestikeelse jutluse autor. Fassaadil oleva kella autor on Christian Ackermann ja pärineb see 1684.a.
ta pikalt kes on Mari ja mis ta Mäekülas teeb. Paaril järgmisel päeval valas vihma sadada ja saks väljas ei käinud. Sel päeval kui vähegi ilusam ilm oli läks Kremer jalutama, tagasi jõudes selgus et Mari on pandud mõisa aknaid pesema. Ta läks Mariga rääkima. Kremer sai teada, et Mari on Tõnu surnud naise õde ja ta tuli Tõnu laste ja kodu eest hoolt kandma. Nad rääkisid veel natuke ja siis läks Kremer teise ruumi. Hiljem ütles ta valitseja-emandale, et Mari saadetaks edaspidigi mõisa aknaid pesema. Kolmas peatükk: Varsti märkas Kremer et, ta vähe nägi. Tema ja asjade vahele oli mingi linik tõmmatud, mis kohe jälle uuenes, kui ta selle korraks katkestas. Mida ta silmitses, see ujus ainult ebamääraste äärjoontega selle kätte taga. Ta aimas ennast kas või tund aega kadakapõõsasse vahtivat, nägi ja võis arvata, et ta sellele pikka kõnet peab, ilma et Kremer teadlik oleks olnud oma teo põhjusest või
.kuid arvas ühel hetkel, et emand paneb teda praegu lihtsalt proovile. Pahandas Luskaga ja ütles et ei vea oma isandat alt, ja et ka tema ise poleks seda ,,au" väärt, mis tol puhul kaasneks. Tamm ei murdu esimesest hoobist, seega tuli anda uus..esimene oli muide emanda väga kurvaks teinud, kuid ei andnud alla. Käskis uuesti Luskal minna ja rääkida kui väga ta noormeest ikka ihaldab jne. muidu emand tapab enda. Luska rääkis nüüd pikalt, miks Pyrrhos peaks oma armastust emandale pakkuma, kui palju rahuldust see annaks. Pyrrhos mõistab, kuid kahtleb veel selle armastuse tõesuses. Esitab 3 tingimust, et ta saaks kindel olla: 1) Nikostratese juuresolekul tapma tema hea jahikulli; 2) saatma P.-le Nikostratose habemest ühe tutikese; 3) terve hamba saatma. Naine nõustus. Täitmine: oli söömaaeg ja sinna ilmus ka naine..sidus jahikulli seal samas lahti ja peksis ta vastu seina surnuks. Nikostratos hüüdis siis, et mida naine oma arust teeb ? Naisel oli hea
ruunikive. Naine võis abielu lahutada. NAISTE JA MEESTE SUURIM ERINEVUS TULENEB VÕIMALUSTEST VÄLJASPOOL KODU, MIDA MEESTEL OLI ROHKEM. Viikingiaeg - ühiskond Orjasid oli palju sõjavangid, orjade lapsed, teatud kuritegu ja lunaraha saamiseks orjastatud kristlased. Orjad tegid talutöid, nn viikingite suurehitisi ja naisorjasid kasutati ära seksuaalselt, sest orjaga ei rikutud abielu. Orjasid pandi isandale/emandale surres kaasa. Mõnikord läksid nad vabatahtlikult, mõnikord vägivaldselt, lootuses saada isandaga samasse surmajärgsesse meeldivasse kohta. Viikingiaeg - ühiskond Vabasid inimesi oli palju: kaupmehed, sõdalased, jahimehed, põllumehed, vabadikud, teenijad, rentnikud, käsitöölised. Viikingiaeg - ühiskond Perekond oli küll oluline, kuid perekonna kõrval oli ka teisi ühendusi, nt sõjalised või kaubanduslikud. Vabad mehed osalesid tingidel.
16. saj II poolest on kohtuvannete tekste säilinud päris suurel hulgal, muudel juhtudel ei olnud vajadust neid tekste kirja panna. Et seda eestikeelset kirjutamist ette tuli, seda tõendab üks kiri 1530. aastatest - seda kirja tuntakse nime all "Kiri Modemile" on saatnud maapraost Rootsist kellegile aadlidaamile Saare-Lääne piiskopkonnast, kelle mees oli Saare- Lääne kodusõja ajal piiskop ...Buksholdeni vastaste poolele - eksiili paisatud praost saadab kirja oma emandale eesti keelse kirja - meenutab vanu häid aegu, mil sõda veel ei olnud. Võib oletada, et eesti keelt kasutab nostalgilise meeleolu loomiseks. See näitab, et sakslaste keskel ei olnud eesti keeles kirjutamine liiga erandlik. Kullamaa käsikirja palved asuvad vakuraamatus - tavaline, et suvalistele kohtadele kritseldati - kas meelelahutuseks, sule prooviks, tühjaks jäänud poolikud lehed kirjutati märkmeid täis. Samas on kindel, et vakuraamatuid jumalateenistuse ajal siiski ei kasutatud
Ta . . . » «Oh, ära tee mind veel õnnetumaks; olen niigi õnnetu küllalt. Ma ei tea, mis asja see ometi peab tähendama. Minu tarkus on otsas ja ma võin öelda, hirmunud olen küllalt. Mul pole lootustki, et ta on tulnud! Pole võimalik, et ta tuli ja mulle vastu ei tulnud. Sally, see on hirmus, otse hirmus, laevaga on kindlasti midagi juhtunud!» «Oi Siias! Vaata sinna! Vaata teele! Kas sealt keegi tuleb?» Mees hüppas akna juurde voodi peatsis; see andis emandale soovitud võimaluse. Ta kummardus ruttu voodi jalutsi taha, müksas mind, ma ronisin välja; ja kui mees akna juures ümber pöördus, seisis naine ta ees naeratades ja särades nagu päike, mina õnnetult ja hirmunult naise kõrval. Vanahärra vahtis mind ja ütles: «Noh, kes see's on?» «Mis sa arvad, kes see on?» «Pole aimugi. Kes see's on?» «See on Tom Sawyer!» Taevake, oleksin peaaegu põrandast läbi kukkunud. Kuid polnud aega pead murda; vanahärra
" küsis emand vastuvaidlevalt. ,,See on õhk, puhas õhk," seletas Indrek. ,,Ja mida selgem õhk, seda sinisem, nii et taevast pole kuski. Aga kui pole taevast, kus on siis jumal? Kus ta on, kui pole taevast? Mõelge ometi isegi." ,,Eks ta nii ole küll, et kui ei ole taevast, siis..." ,,Taevast ei ole, see on kindel," kinnitas Indrek vahele ja tahtis seletada, mis oli taeva kohta öelnud vana professor, aga ta ei saanud, sest ta kuulis, et keegi nuuksub. ,,Kes seal nutab?" küsis ta emandale otsa vaadates. ,,On see Tiina? Miks ta nutab? Mis tal viga?" Ta tõusis kastilt, kus ta istunud, ja astus teise toa uksele: Tiina oli keset oma mängukoli kaltsuvirna otsas kummuli ja nuttis südantlõhestavalt. Indrek vaatas nagu abi otsides üle õla emanda poole tagasi ja küsis: ,,Mis tal on?" ,,Kas te siis ei mõista?" vastas emand küsimusega. Aga Indrek ei mõistnud midagi. Sellepärast astus ta õnnetu lapsukese juurde, laskus kaltsudele
annaabi.ee 
