on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk). 4.3 Keel Mari keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma ning selle lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. Mari keel jaotub kolmeks üpris erinevaks murdeks (niidu-, mäe- ja idamari), mis omakorda jaotuvad veel terveks reaks alamurreteks. Niidu- ja idamari murded on teineteisele lähemal, sest idamarid hargnesid niidumaridest alles 17.-18. sajandil. 1989. aasta seisuga oli maride emakeelsus 81,9%.4 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaa maride emakeelsus 76,8%.5 5 Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Ametlikult kehtestati kaks standardiseeritud kirjakeelt 1937 toimunud keeleteaduslikul konverentsil. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal, vene keeles puuduvate häälikute tarvis on lisatud mõned tähed.
Volgamaal ja Uraalis. Keel Mari keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma ning selle lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. Mari keel jaotub kolmeks üpris erinevaks murdeks (niidu-, mäe- ja idamari), mis omakorda jaotuvad veel terveks reaks alammurreteks. Niidu- ja idamari murded on teineteisele lähemal, sest idamarid hargnesid niidumaridest alles 17.-18. sajandil. 1989. aasta seisuga oli maride emakeelsus 81,9%. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaa maride emakeelsus 76,8%. Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Ametlikult kehtestati kaks standardiseeritud kirjakeelt 1937. aastal toimunud keeleteaduslikul konverentsil. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal, vene keeles puuduvate häälikute tarvis on lisatud mõned tähed. Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel. Kahe mari kirjakeele
ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli lugemine kodus;rahvuskirik allus riigipeale. 1.Tõõstusp-üleminek käsitsi tootm. manufaktuuri vormis vabrikule,kus toodeti masinate abiga(18 saj lõpp ja 19.saj algus)
1994 ilmus esimene vepsakeelne luulekogu, Nikolai Abramovi "Koumekümnekoum". Samal aastal taastati Seltozero (Soutarv ´) rahvusvald. Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased.8 Tasapisi arendatakse vepsakeelset kooliharidust, rahvusvalla koolide algklassides õpetatakse vepsa keelt valikainena. Kiri & Keel Vepsa keel kuulub koos soome, karjala ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. 1989. aasta andmeil oli Venemaa vepslaste emakeelsus 51,3% Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks: *põhja- ehk äänisvepsa Karjala Vabariigi lõunaservas. *keskvepsa Leningradi oblasti kirde- ja Vologda oblasti loodeosas. *lõunavepsa Leningradi oblasti idaosas. Murdeerinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides murretes palju. Kiri & Keel Kirjakeel loodi 1932. aastal Leningradi oblasti täitevkomitee vähemusrahvaste osakonna juures tegutsenud Uue Tähestiku Komitee poolt peamiselt keskmurde põhjal. Kasutati ladina tähestikku.
1 Keel Komi keel kuulub soome-ugri keelte permi hulka. Samasse rühma kuuluv udmurdi keel on komi keele lähim sugulaskeel. Komi keel jaotub kaheks peamiseks murderühmaks: põhja ehk sürjakomi ja lõuna ehk permikomi. Vene traditsioonis käsitletakse neid kahe lähedase sugulaskeelena. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli nii sürja- kui ka permikomide emakeelsus 71%. Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse. Komi vabariigi riigikeele on komi keel kõrvuti vene keelega. Reaalselt aga domineerib avalikus elus vene keel. Komikeelseid koole pole. Nn rahvuskoolides õpetatakse komi keelt ja kirjandust õppeainena. Permikomi rahvusringkonna ametlikuks keeleks on vene keel. Permikomi keele positsioonid on avalikus elus ja meedias veelgi halvemad kui (sürja)komi keele omad. Elatusalad
Francesco Petrarca. Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala. Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Francesco Petrarca. Madrigal umbes 5-7 häälne polüfooniline laul, mille sisuks oli armastus või loodus. Tähtis oli emakeelsus. Sekstiin ehk sekstett on luuleteoses kuuest värsireast koosnev stroof. Eelkäijatest trubaduuridest eristab Petrarcat tema armastusluule täielik avatus. Ta vabastas luule müstikast, allegoorilisusest, abstraktsusest; süvendas selle humanistlikkust; lõi isikupäase poeetilise stiili, tõi sisse metafoori kui sonetizanrile tunnusliku kõnekujundi (nt Laura juuksed kuld, nägu soe lumi, kulmud eebenipuu, huuled kalliskivi ja roosid). Hilisemat
traditsioonilistele elatusaladele, samuti teatav (sageli formaalne) kaasarääkimisõigus nende asualal leiduvate maavarade kasutamise küsimustes. Handiks olemine on muutunud kasulikuks ning paljud venestunud handid, kes end eelmisel rahvaloendusel lasid kirja panna venelastena, on nüüd taas hakanud väärtustama oma handi päritolu. Linnarahvastiku osakaal hantide seas on aastail 1989-2002 tõusnud 29,8%-lt 34,6%-ni ning emakeelsus on samal ajal langenud 60,8%-lt 44,2%-ni. 1989. aasta seisuga elas oma (Handi-Mansi) autonoomse ringkonna piires 53,4% hante, 2002. aastaks oli see protsent tõusnud 59,7-ni. Seega on autonoomiast kasu, sest väljapool selle piire on assimileerumine kiirem. Samas moodustavad handid vaid tühise osa (umbes 1%) oma autonoomse ringkonna rahvastikust. Piirkonnas domineerib naftatööstusega seotud venekeelne elanikkond. Väljapool Handi-Mansi
ja Kirde-Eesti tööstuskeskused. Nõukogude Eesti juudid ei olnud paikne rahvastikurühm ega ole Eesti juudid seda ka praegu. Nende arvu suurendas jätkuv sisseränne idast ning vähendasid väljaränne ja madal loomulik iive. Ka Eesti-sisene liikumine oli väga aktiivne, üldiselt eelistati Tallinna. Rahvusrühma suurus Eestis: 1881 3290 1897 3837 1922 4566 1934 4434 1959 5433 1970 5282 1979 4954 1989 4613, emakeelsus 12,4% 1989. aastal elas Eestis 4613 juuti (2355 meest ja 2258 naist), moodustades suuruselt 6. rahvusrühma. 4 300 200 100 0 100 200 300 2798 inimest oli (sega)abielus, 970 vallalised, 527 lesed, 311 lahutatud ja 7 perekonnaseis oli teadmata. Alla 35 aasta vanuseid oli 1361 (29,5%) ja alla 15 aasta vanuseid 522 (11,3%).
Enamik Eesti soomlastest on päritolult ingerisoomlased. Kes nad on? Ala jääb kahele poole Neeva jõe suuet. Ingerimaa soomlased asustasid selle ala 17. Sajandil pms. Ida- Soomest. Peterburi linna asustamine jagas nende ala kaheks. Kõige rängemalt mõjusid reperessioonid ennem 2. MS. Hiljem valisid paljud ingerisoomlased elukohaks Eesti(kultuuriline ja usuline lähedus), paljud läkisd Ida-Eestisse kuna seal oli tööd. 1980. Aastate lõpust paljud siirdunud Soome. Emakeelsus 2000. aasta rahvaloenduse järgi: 4554 soome, 3701 eesti, 3534 vene keel. Miks me tänval soomlasi ei näe? Enamik on ingerisoomalsed, kes elasid neeva jõe suudme alal. Osad valisid elamiseks eesti kuna kultuuriline ja usuline lähedus. 1980 lõpust paljud siirdusid soome tagasi. 2000- 11 tuhat. Juudid-. Esimesed juudid saabusid illegaalselt Venemaalt. Juutide põhiosa moodustasid Poola, Leedu ja Kuramaa aladelt pärit külakaupmehed ja käsitöölised
annaabi.ee 
