teaduse arengut, kadus. Me näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest. Hääbus ka ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur, selle asemel kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg on hariduse laialdasem levik. Hakati tähtsustama ka seda, et lihtsad inimesed saaksid õppida kirjutamist ja lugemist. Oluline on ka jumalateenistuste muutumine emakeelseteks, sest nii said inimesed sellest paremini aru. Tugevnes ka kuningavõim(Inglismaal). Vähenesid paavsti võim ja vaimulike osatähtsus ühiskonnas. Protestantilikes maades kujunesid välja kapitalistlikud suhted. Inglismaal hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit. Ettevõtlikele inimestele avanesid uudsed võimalused rikastuda ja laienes silmaring. Usupuhastuse negatiivsetest tagajärgedest võiks nimetada inkvisitsiooni osatähtsuse tõusu rekatoliseerimise käigus
Reformatsioon sai alguse 16.saj Prantsusmaal, kus Martin Luther naelutas Wittenbergi kiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Nendes nõudis ta muu hulgas indulgentside müügi lõpetamist, emakeelset jumalateenistust ja soovitas luua kristlikke koole. Minu arvates üks tähtsam usupuhastuse positiivne tagajärg ongi hariduse laialdasem levik. Loodi külakoole, hakati tähtsustama ka lihtsate inimest kirjutama ja lugema õpetamist. Oluline on ka jumalateenistuste muutumine emakeelseteks, sest nii said inimesed sellest paremini aru. Kindlasti on hea ka Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse.Esimesena tõlgiti Piibel saksa ja prantsuse keelde, hiljem ka paljudesse teistesse keeltesse. Samuti võib pidada positiivseks kuningavõimu tugevnemist.Nt Inglismaal kuulutas parlament 1534.aastal kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest.Ilmaliku võimu tugevnemisega seoses vähenesid ka paavsti võim ja vaimulike osatähtsus ühiskonnas.
võimu suurendada ning kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Kui Luther lindpriiks kuulutati varjus ta Saksa kuurvürst Friedrich Targa lossi umbes aastaks. Selleks ajaks oli reformatsioon juba sellise mõju ja ulatuse saavutanud, et seda ei olnud enam võimalik peatada. Luther pöördus tagasi Wittenbergi. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pildid, jumalateenistused muudeti emakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaulud. Ka alamrahvas leidis, Lutheri õpetust valesti tõlgendades, põhjust rahulolematuse näitamiseks. Nad nõudsid aadlikelt tagasi kogukonna maade ühiskasutamise õigust. 15241525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi
KORDAMINE Suured maadeavastused tekkis ülemerekaubandus, kaubapunkt nihkus Atlandile, maailmapilt laienes, Kesk- ja Põhja- Ameerikas tekkis orjandus. Eurooplased õppisid kasutana kartulit, näljahädad vähenesid. Kaardile kanti Ameerika manner, 16. saj. alguseks olid kaardil ka Columbuse avastused, jõuti järeldusele, et maakera on ümmargune, avastati uued rahvad, uued taimed (nt. kartul, mais, tomat) Reformatsioon kaotati indulgentside müümine, jumalateenistused muutusid emakeelseteks, Piibel tõlgiti rahvuskeeltesse. Reformeeritud kirik oli lihtne, inimene hakkas jumalasõna ise mõistma. Vastureformatsioon e. katoliikluse uus pealetung. Loodi jesuiitide ordu Hispaanias, ordu ülesandeks oli ketsereid sundida katoliiklasteks minema. Koostati keelatud raamatute nimekiri, raamatuid põletati. 1583. a. tulid jesuiidid Poolast Tartusse, asutasid tõlkide seminari, gümnaasiumi ja trükikoja.
· Linnade areng jäi tagasihoidlikuks · Suutmatus ja tahtmatus kohaneda Poola võimuga · 1584 sai linnaõiguse Valga Vastureformatsioon: · Ainult Poola tingimustes toimunud katse · Oluline roll Jesuiitide ordul · Keskuseks kujunes Tartu · Rajasid 1583 hariduskollegiumi · Hiljem ka tõlkide seminar ja gümnaasium · Eesmärgiks kohaliku rahva harimine ja toomine katoliikluse juurde · Jumalateenistuste muutumine emakeelseteks · 1622 ,,Agenda Parva" · Tegevus katkes sõja puhkemise tagajärjel · Tartu kujunemine Liivimaa vaimukeskuseks · Üritus ebaõnnestus · Lisaks sõjale ka ebapiisav suhtlus kohalikega Rootsi võim: · Eestimaa hertsogkond · Juhiks kuninga esindaja kuberner · Kohalik tähtsaim sõjapealik · Jälgis linnuste korrashoidu · Maksude kogumise jälgimine · Kohaliku aadli privileegide jätkumine · Esialgu riik suurim maaomanik
Ministeeriumile. Koolide juhtimine ja kontrollimine läks rahvakoolide inspektoritele ja (kubermangu) direktorite kätte. Rahvakoolid jaotati õppeaja ja õpetajate arvu järgi ühe- ja kaheklassilisteks. Neis käidi vastavalt kolm ja viis talve. Esimene koolitüüp hakkas ametlikus keelepruugis kandma vallakooli, teine ministeeriumikooli nimetust. Määruse alusel lubati emakeeles õpetada valla ja ministeeriumikoolides ainult kahel esimesel õppeaastal, kuid hiljemgi jäid emakeelseteks eesti keele, usuõpetus- ja kirikulaulutunnid. Venekeelsele õpetusele tuli kihelkonnakoolides üle minna kolmandal õppeaastal. Kasutusele tulid haridusministeeriumi poolt lubatud programmid, õpperaamatud ja õppevahendid. Ainult usuõpetus jäi kirikuõpetajate ja kirikuvalitsuse järelevalve alla. Kooliõpetajate ametisse seadmine ja vallandamine allutati rahvakoolide inspektorile. Vallakoolid Maakoolides ei võidud kohe koolitööd ümber muuta, kuna vähesed õpetajad oskasid
Kaotati senine koolivalitsemise süsteem,rahvakoolides kehtestati Venemaa õpetamise kord. Ümberkorraldused algasid 1885. aastal keisri ukaasiga. Liivi-, Eesti- ja Kuramaa rahvakoolid ning õpetajate seminarid allutati Rahvahariduse Ministeeriumile. 17.mail 1887 anti välja " Lisa-Seadused alama koolide valitsuse kohta". Kaks koolitüüpi: vallakool ja ministeeriumikool.emakeeles lubati neid koolides õpetada ainult kahel esimesel aastal, emakeelseteks jäid eesti keele, usuõpetus- ja kirikuslaulutunnid. Venekeelsele õpetusele tuli kihelokonnakoolides üle minna kolmandal aastal. Vallakoolid: 1887.aasta detsembris ilmus " Eesti Postimehes" kuraatori ringkiri eestikeeles. Peatähelepanu pöörati usuõpetuse(piiblilugude), aritmeetika ja vene keele õpetamisele. Teatati, et vene keel tuleb vallakoolides õppekeeleks võtta kahe aasta pärast. Koolidesse jõudsid venekeelsed õpikud
reformatsiooni liikumisega, lootes oma poliitilist võimu suurendada ning kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Kui Luther lindpriiks kuulutati varjus ta Saksa kuurvürst Friedrich Targa lossi umbes aastaks. Selleks ajaks oli reformatsioon juba sellise mõju ja ulatuse saavutanud, et seda ei olnud enam võimalik peatada. Luther pöördus tagasi Wittenbergi. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pildid, jumalateenistused muudeti emakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaulud. Ka alamrahvas leidis, Lutheri õpetust valesti tõlgendades, põhjust rahulolematuse näitamiseks. Nad nõudsid aadlikelt tagasi kogukonna maade ühiskasutamise õigust. 1524-1525 aastal toimus Saksa talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja
annaabi.ee 
