isolatsioon, logistika ei võimalda kohtuda(poro, haribu). Loodus katastroofid, mis teatud kohas vähendavad liigiarvukust. Bioloogiline isolatsioon. Ökoloogiline:teatud liikidel on ajaliselt erinev tolmnemis aeg(harilik- ja hõbekuusk). Spetsiifilised signaal tunnused:emaste ligi meelitamiseks(tedremäng). Anatoomiline:kehaehitus ei võimalda paarituda(karu ja hiir). Biokeemiline: sugurakud ei sobi omavahel(õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel pärsitud) Evolutsiooni tõendid-Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid paleontoloogia, teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid:väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid.
moodustumine 22. Kus tekivad gameedid? Gametangiumites 23. Mis on emakas? Suletud elund, milles arenevad seemnealgmed 24. Mis on risttolmlemise viisid? Geitonogaamia - ühe taime piires, erinevate õite vahel Ksenogaamia - võõrtolmlemine erinevate isendite vahel 25. Mis on kohastumised taimedel iseviljastumise vältimiseks? - Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isasõied - Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine - Keemilised retseptorid emakasuudmel (spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja aktiveerivad nende idanemise või mitte) 26. Mis on apomiksis? Loote areng viljastumiseta 27. Millised on seemnete levimuse viisid: Iselevi: - paiskviljad - gravitatsioon Tegurlevi: - tuullevi - vesilevi - inimlevi - loomlevi 28. Mis on vegetatiivne paljunemine? Talluse, juure, vare või lehe osade abil
1. liigid võivad olla ökoloogiliselt eraldatud. N: valge- ja must toonekurg, kes pesitsevad eripaikades. 2. liigid võivad olla ajalises isolatsioonis. N: punane- ja must leeder ei saa ristuda, kuna õitsevad eri aegadel. 3. loomadel paaritumist vältivaks teguriks signaaltunnused, mis aitavad liigikaaslast võõrast eristada. 4. sugurakkude biokeemiline sobimatus. N: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. 5. mõnel juhul avaldub liikidevaheline ristumise sobimatus alles pärast viljastumist: hübriidid on eluvõimetud või viljatud, mis seisneb tihti kromosoomide arvu erinevuses suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks geograafiline e. Allopa- triline e. Erimaine liigiteke. Selle teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik, Keskseks protsessiks on kohastumine
… avaldub ökoloogilise eraldatusena, ajalise isolatsioonina (sigimine erinevatel aegadel), signaaltunnustena (väliskuju, värvusmuster, lõhnaained) ja seksuaalkäitumisena (sh häälitsused, pulmatantsud ja mängud). Vahel ka sugurakkude biokeemiline sobimatus . Nt. õistaimedel võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. Vahel avaldub alles pärast viljastumist : hübriidid on eluvõimetud või viljatud . Tuleneb genoomide sobimatusest – nt kromosoomide arvu erinevus. Suguliselt sigivate organismide puhul peamine liigitekke tüüp erimaine e allopatriline e geograafiline liigiteke
bioloogiline isolatsioon liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristamist teiste liikidega. --- ... avaldub ökoloogilise eraldatusena, ajalise isolatsioonina (sigimine erinevatel aegadel), signaaltunnustena (väliskuju, värvusmuster, lõhnaained) ja seksuaalkäitumisena (sh häälitsused, pulmatantsud ja -mängud). Vahel ka sugurakkude biokeemiline sobimatus. Nt. õistaimedel võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. Vahel avaldub alles pärast viljastumist : hübriidid on eluvõimetud või viljatud. Tuleneb genoomide sobimatusest nt kromosoomide arvu erinevus. --- Suguliselt sigivate organismide puhul peamine liigitekke tüüp erimaine e allopatriline e geograafiline liigiteke. Populatsiooni sees ei saa tekkida uut liiki. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Geoloogilised või ökoloogilised muutused.
5. Milleks on taimedele vajalik boor Boori defitsiit esineb harva, kuid B puudus põhjustab mitmesuguseid vaegussümptoome, milledest varajaseim on tavaliselt rakkude jagunemise pärssumine nii juurte kui ka võrsete tippudes, DNA ja RNA sünteesi inhibeerumine, tipupunga kärbumine. Boor on oluline rakuseinas ristsidemete moodustamisel ramnogalakturonaani abil. Funktsioon: Rakuseina struktuuri stabiliseerimine, tolmuterade idanemine emakasuudmel 6. Miks vajavad taimed kloori ioone Kloori ioonid on vajalikud membraanipotentsiaali tasakaalustamiseks ja õhulõhedes turgori õigeks hulgaks. Kloor on fotosünteetilise vee fotolüüsi kompleksi koostisosa. Kloori anioonid on õhulõhedes kaaliumi transpordil vastasnimeliseks laenguks ja aitavad vältida tsütoplasma muutumist aluselisemaks. Kloor stimuleerib tonoplasti prootonpumpa. Kloor stimuleerib ka asparagiini süntetaasi
Nii varred kui õied on pigmentideta, õied ei avane kunagi. Tolmuterade valmides painduvad need vastu emakasuuet ning viljastavad seemnealgmed. Selliseid õisi tekib rohkem suve teises pooles, kui maapealseid õisi enam pole. Tagab suure ja stabiilse seemnevaru. Iseviljastumise vältimiseks Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isendil isasõied Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine, tolmukaniitide ja sigimiku erinev ehitus Keemilised retseptorid emakasuudmel: ◦ Spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja kas aktiveerivad nende idanemise või takistavad seda ◦ Tunnevad ära teiselt liigilt pärit tolmuterad, inhibeerivad need ◦ Tunnevad ära samalt õielt pärit tolmuterad, inhibeerivad need Tolmlemise tõhustamiseks PUTUKTOLMLEJAD Tolmuterasid toodetakse väiksemas koguses Tolmuterad suured, lisaainetega Tolmukad õie sisemuses, õites magus nektar või tugev lõhn, meelitava välimusega kroonlehed,
emastaime seemnetel. 34.Apomiksis vegetatiivne paljunemine seemnete kaudu,aseksuaalne seemneline paljunemine,bioloogiliselt aga embrüo moodustamine ilma viljastumiseta. Apomiksise erivormid: loeng 8 on joonis a.)gametofüütne--embrüo areneb lootekoti baasil b)sporofüütne---embrüo moodustub sporofüütsete rakkude baasil sporofüütne isesobimatus (tolmutera kas ei idane või idaneb poolikult sama genotüübiga. emakasuudmel) Partenogenees-- Seeme areneb viljastamata munarakust, eelnevalt kahekordistub kromosoomide arv. Partenogenees on sage ka mitmetel loomadel, nt putukatel vahelduvad partenogeneetilised ja sugulised põlvkonnad (mesilased, lehetäid jt.) 35. Apomiktilise paljunemise eelised ja puudused- Apomiksise kasulikkus-selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus sug.paljunemine raskendatud. Viljad ei taga seemnete tekkimist.Emased lehetäid
isolatsiooniks. Geograafiline isolatsioon- geograafiline eraldatus- nt mäeahelik. Bioloogiline isolatsioon. Ökoloogiline eraldatus- nt valge-toonekurg pesitseb avamaastikul, must-toonekurg suurtest metsades. Ajaline isolatsioon- nt punase ja musta leedri õitsemisajad on erinevad. Signaaltunnused- väliskuju, värvmuster, lõhnaaine. Seksuaalkäitumine- nt häälitsused, pulmatantsud- ja mängud. Sugurakkude biokeemiline sobimatus- nt on õistaimedel võõra liigi tomutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. Pärast viljastumist- hübriidid on eluvõimetud või viljatud. Liigiteke algab. Peamiseks liigitekke tüübiks on erimaine ehk allopatriline ehk geograafiline liigiteke. Geenivool eraldunud populatsioonide vahel katkeb. Liigeteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Kui lähtepopulatsioonist eraldunud populatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe alguses teistsugune ja vaesem juba ainuüksi geneetilise triivi tõttu.
annaabi.ee 
