1)Seente üldine ehitus,elupaigad,elutingimused,paljunemine ? Ehitus: seeneniidid, glükogeen varu aineks elupaigad: mullas,vees, eluta esemetes, Eluvajadused: niiskus,soojus, orgaanilised toitained. Paljunemine: eostega ja seeneniidistikuga. 2) Seente toitumistüübid? Lagundajad, parasiidid, sümbiondid 3) Parasiit- , sümbioos- on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele, mükoriisa- seenjuur on sümbioos seene ja aimejuure vahel 5) Mis on pärmseente toiduks,kuidas paljunevad ja pärmi kasutus? Toituks: suhkur , paljunevad: eostega, pungumisel. Kasutus: tainakergitamine, õlle toomine 6) Seentekajurid? Seenesääsed, nälkjad
Tere lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Ma sooviksin teile täna rääkida liikumisharrastusete olulisusest ja vajalikkusest. Liikumine ja kehaline töö on inimese esmased eluvajadused, ilma lihastööta poleks elu võimalik. Küll on aegade jooksul lihastöö osatähtsus meie elus langenud. Meie esivanemad olid pidevas liikumises, see põhjustas ka tugeva lihaskonna tekke. Kiviajal läbis inimene päevas 20 40 km, tänapäeval loetakse vastavaks arvuks kuni 2 km. Me elame paraku liikumisvaeguse ühiskonnas ja peame normaalseks, et ööpäevas ligi 12 tundi istudes veedame. Meie elu on läinud mugavaks ja kergemaks, sest - käimine on asendunud autosõiduga
et vajaduste struktuur erineb inimestel sõltuvalt: vanusest; haridusest; tegevusalast; juhtimistasemest (juhtide puhul); sotsiaalsest seisundist jne. Töötajate olulisemad vajadused pingereas järgmiselt: 1. töötasu 2. töötingimused 3. tunnustus 4. korter 5. eneseteostus 6. kaitse juhtkonna poolt 8 7. tööde organiseeritus. On näha, et töötajatel on tähtsamad esmased eluvajadused. Kuid tänapäeval ilmneb täiesti nähtav tendents arenguvajaduste tähtsustamise suunas. Uurimuse järgi on ettevõtetes, kus motivatsiooni üldhinnang on üle keskmise, ka põhivajaduste rahuldatus kõrgem (ja vastupidi). Seega on põhi-vajaduste rahuldamisest lähtudes võimalik töötajate motivatsiooni tõsta. Hoopis tõsisem küsimus aga seisneb selles, kuidas seda teha. Kui palga ja töötingimuste puhul pole takistusena niivõrd teadmised kui
sotsiaal-poliitilist konteksti. Kehalist kasvatust mõjutavate teguritena nimetati ühelt poolt "ühiskondlikku nõudlust" kehalisele kasvatusele ning teisalt spordiringkondade mõjujõudu. 2.2 Kehalise kasvatuse tund Laste tervise edendamiseks ehk kehalise arengu soodustamiseks koolis on olulisel kohal kehalise kasvatuse tund. See hõlmab endas kehalise aktiivsuse kui eluviisi kujundamist. Liikumine ja kehaline töö on inimese esmased eluvajadused, ilma lihastööta poleks elu võimalik. Kehaline kasvatus on õppeaine, mis toetub tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja 9 harjumuste omandamist. Kehalise kasvatuse tundides on võimalik toetada õpilaste tunnetuslikku, esteetilist, eetilist ja sotsiaalset arengut.(Piisang & Laanes 2003: 4) Oskuste ja teadmistega varustamine on samuti kehalise kasvatuse ülesanne. Seepärast tuleb leida aega eri liikumisvormide omandamiseks
Koos eestikeelsete kirikulauludega õpiti selgeks ka tuntumad saksakeelsed laulud. Nooditundmine polnud enam haruldus, noodikirja leidus nii saksa- kui eestikeelsetes raamatutes. Kirjutamiseks kasutati tahvlit ja krihvlit. Kirjutati ladina tähtedega. Kirjutamise algõpetus omandati aabitsa järgi. Forseliuse esitatud lihtsamad reeglid õpiti pähe. Kirjutamisvilumus ja õigekiri said selgeks raamatutekstide ümberkirjutamisega. Üks koolmeistri põhioskusi oli rehkendamine. Eluvajadused nõudsid arvutamisoskust nelja põhitehte piires, mõõdu- ja kaalusüsteemide ning rahaühikute tundmist, peast- ja tahvlirehkendust. Ained, milles puudusid õpikud, märgiti üles konspekteerides. Väärib märkimist, et arve loeti teisiti kui tänapäeval. Vana arvude lugemine oli tekkinud siis, kui puudusid araabia numbrid ja talupojal polnud vaja osata neid lugeda nagu tänapäeval. Vihikuid veel ei tuntud. Kirjutati paberilehtedele, mida õpilased ise köitsid käsikirjaliseks raamatuks
võtta, oli seal, kus ta oli tööd teinud. Ja seega me näeme, et maa alistamine, maa harimine ja omandiõigus on kõik omavahel seotud. Üks andis õiguse teiseks. Nii et Jumal, käskides inimesel alistada maa, andis seeläbi talle ka õiguse maad omandada; ja et inimese elu, mis eeldab nii töötamist kui materjali, mille kallal tööd teha, toob paratamatult kaasa ka eravalduste tekkimise. 36. Loodus on omandi suuruse määraks seadnud inimese töövõime ja eluvajadused -- ükski inimene ei suuda oma tööga kõike allutada või enda valdusesse võtta ega ka tarbida oma naudinguks enamat kui vaid üht väikest osa. Nii polnud kellelgi võimalik rikkuda teise inimese õigusi ega võttamidagi enda omandiks naabri arvelt, kellele jäi -- pärast seda, kui teine oli oma osa välja võtnud -- endiselt ruumi sama heaks ja sama suureks maavalduseks, nagu oli olnud enne tolle maatüki omandamist. Maailma
sotsiaalpedagoogilist teadusala ega tegevussüsteemi. Rudolf Steiner (1861-1925). Waldorfteooria looja. Austria kasvatusteadlane. Vaimuteaduse esindaja vaimne ja hingeline mõõde. Hakkas juba seitsmeaastaselt saama üleloomulikke kogemusi. Otsis lahendusi, alternatiive ühiskonnakorrale, lähtus demokraatia põhimõtetest. 7 Tegi ettepaneku luua ühiskonnakord, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: esmased materiaalsed eluvajadused, võimalus elada kõrvuti kaasinimestega, mõttevabadus. Tema põhimõtted läksid edasi pedagoogikasse. Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika). 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik, läks sinna rääkima. Vabriku direktor Emil Molt. R.Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele. Saavutas tähelepanu tööliste seas.
kuid sellest ei arenenud sotsiaalpedagoogilist teadusala ega tegevussüsteemi (Hämaläinen, 2001) Rudolf Steiner kasvatusteadlane küsimärgiga, 1861-1925 Austria kasvatusteadlane (?) Vaimuteaduse esindaja, androsoofia? riskantne, teised teadusinimesed hakkasid teda teadusmaailmast välja tõrjuma. Aga uuris seda, uskus seda, rääkis avalikult. Tegi ettepaneku luua ühiskond, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: - Esmased materiaalsed eluvajadused - Võimalus elada kõrvuti kaasinimestega - Mõttevabadus Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika) 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik Vabriku direktor Emil Molt (1876-1936) R. Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele 1919 waldorfkoolide algus Mõiste 'eurütmia' nähtav muusika, instrumentideks käed ja tehakse eri rütme nendega
annaabi.ee 
