iseseisvalt hingata. · Jälgi, kas lehm hakkab vasikat lakkuma. · Aita lehmal vasikat puhastada, kasutades karedat rätikut, põhku või vana vaipa. · Vasika kuivatamine on oluline, sest muidu võib ta külmas laudas ära külmuda ning sellepärast on vaja ta vereringe kiirelt tööle saada. · Jälgi kas vasikas saab ise idarast joomisega hakkama. · Kui vasikas ei saa ise imemisega hakkama , siis anna ternespiima esimese elutunni jooksul. · Jälgi et vasikas ei külmetaks, kata ta allapanuga. 3.Vasika söötmine ja pidamine · Vasikate tervist ja heaolu kontrolli kaks korda päevas. · Kuni kolme kuu vanuseni jooda vasikat piimaga. · Kuue kuu vanuseni jooda lõssiga. · Piimsööta võib vasikas saada 8-10 nädalat, maximaalselt 12. · Ära pea vasikat lõastatult, see on rangelt keelatud!! · Üksiksulus võib olla vasikas 8 nädala vanuseni.
taguse käega endale veelgi lähemale, nii et laps saaks haarata suure suutäie rinda. Laps peab lisaks nibule haarama vähemalt sama palju või isegi kaks korda rohkem nibu ümber olevat pruuni nibuvälja. Ainult siis saab ta piima hästi kätte ning imetamine on ka Sulle mugav. Kui lased samal ajal imiku vabal käel hoida oma sõrme, stimuleerib see otsimisrefleksi. Terve vastsündinu leiab enamasti rinna ise esimese elutunni lõpuks, kuid nähes otsimise märke, võid sa teda loomulikult aidata. Ülle Lember Ämmaemand imetamise nõustaja Sellest võime järeldada, et refleksid on eluks vajalikud ja alateadlikud. Refleksid arenevad
Uttede ja tallede eraldamine individuaalsulgu kindlustab tallele suurema elujõulisuse, vähendab orvuks jäävate tallede arvu ja vähendab oluliselt tallede surevust. Vahetult peale talle sündi kontrollitakse, kas utel on ternespiima. Ternespiima vajadus talle kohta sõltub tallede kehamassist. Tall vajab esimesel elupäeval keskmiselt 200 g ternespiima talle 1 kg sünnimassi kohta. Seega 4 kg sünnimassiga tall vajab esimese 18 elutunni jooksul keskmiselt 800 g ternespiima. Kui sünnijärgselt on tall väga nõrk ja ta ei saa utelt ternespiima, siis võib tekkida tallede alajahtumine ehk hüpotermia. Hüpotermilisteks talledeks loetakse tallesid, kelle kehatemperatuur on langenud alla 37 kraadi. Selliste tallede keha tuleb üles soojendada ning nendele antakse maosondiga ternespiima. Ühel jootmiskorral on tallele vajalik ternespiima kogus 50 mg kehamassi kilogrammi kohta ehk 4 kg tall vajab ühel jootmiskorral 200 ml
ehitises. Sellises sulus tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, ta lakutakse ema poolt kuivaks ning tall saab esimesel päeval kätte tallele vajaliku koguse ternespiima. Külmal ajal saab sellise sulu kohale riputada tallede soojendamiseks spetsiaalsed lambid. Ternespiima vajadus talle kohta sõltub tallede kehamassist. Tall vajab esimesel elupäeval keskmiselt 200 g ternespiima talle 1 kg sünnimassi kohta. Seega 4 kg sünnimassiga tall vajab esimese 18 elutunni jooksul keskmiselt 800 g ternespiima. Kui sünnijärgselt on tall väga nõrk ja ta ei saa utelt ternespiima, siis võib tekkida tallede alajahtumine ehk hüpotermia. Hüpotermilisteks talledeks loetakse tallesid, kelle kehatemperatuur on langenud alla 37 kraadi. Selliste tallede keha tuleb üles soojendada ning nendele antakse maosondiga ternespiima. Ühel jootmiskorral on tallele vajalik ternespiima kogus 50 mg kehamassi kilogrammi kohta ehk 4 kg tall vajab ühel jootmiskorral 200 ml
Niisiis on näiteks 3-aastase lapse keskmine ööpäevane energiavajadus 1300 kcal, 15-aastasel aga 2500 kcal (Grnberg 2008). 5.4.2.Intubeeritud lapse diureesi jälgimine Parenteraalselt toitmisel olevaid intubeeritud lastel on oluline jälgida diureesi. Vedeliku ööpäevane vajadus on teisest elunädalast alates umbes 180 milliliitrit kilogrammi kohta (ml/kg). Esimese elupäeva vedeliku kogust 70 ml/kg suurendatakse järk-järgult. Vastsündinu urineerimine peab vallanduma esimese 24 elutunni jooksul. Uriini hulk on vastsündinul alates 2. elupäevast 2- 4 ml/kg/tunnis. Lastel, kellel on nahakaudne vedelikukadu suur, võib uriini hulk olla väiksem. Uriini eritust <1 ml/kg/tunnis loetakse oliguuriaks. Uriini eritust saab õde mõõta mähkme kaalumisega, uriini kogumisega plastikkotti (Uribag) või kusepõie püsikateetri abil. (Tunell 1998, Mott jt 1990.) Oluline on hinnata intubeeritud laste diureesi ka naha (higistamine- lapsel eraldub 1 m 2
,,magavad" emised nad ära). 22 Vastsündinud põrsastel puuduvad harjased ja nahaalune rasvkude ning organismi energiavarud (glükogeen + rasv) on väga väikesed (võrreldes inimbeebiga vaid 8 %). Vastsündinud põrsad peavad väga kiiresti saama ternest (tavaliselt 20 30 min pärast sündi) ja nende kolostrumi tarbimine esimese elutunni jooksul on suur 5 7 % kehamassist. Piimatarbimine esimesel elupäeval on seotud põrsa kehamassiga (KM), keskmiselt 315 340 g/kg KM kohta (max. 450 g/kg). Esimesel elupäeval on põrsa kehamssi dünaamika varieeruv (-136...+233 g) Kolostrumis on palju piimasuhkrut ja rasva, mida vastsündinud põrsad täielikult oma energiavajadusteks ära kasutavad (kõige kiiremini metaboliseerub laktoos). Kolostrumi
Uttede ja tallede eraldamine individuaalsulgu kindlustab tallele suurema elujõulisuse, vähendab orvuks jäävate tallede arvu ja vähendab oluliselt tallede surevust. Vahetult peale talle sündi kontrollitakse, kas utel on ternespiima. Ternespiima vajadus talle kohta sõltub tallede kehamassist. Tall vajab esimesel elupäeval keskmiselt 200 g ternespiima talle 1 kg sünnimassi kohta. Seega 4 kg sünnimassiga tall vajab esimese 18 elutunni jooksul keskmiselt 800 g ternespiima. Kui sünnijärgselt on tall väga nõrk ja ta ei saa utelt ternespiima, siis võib tekkida tallede alajahtumine ehk hüpotermia. Hüpotermilisteks talledeks loetakse tallesid, kelle kehatemperatuur on langenud alla 37 kraadi. Selliste tallede keha tuleb üles soojendada ning nendele antakse maosondiga ternespiima. Ühel jootmiskorral on tallele vajalik ternespiima kogus 50 mg kehamassi kilogrammi kohta ehk 4 kg tall vajab ühel jootmiskorral 200 ml
annaabi.ee 
