Luulekogude pealkirjad "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast"(1928), "Õnnevarjutus" (1929), "Lageda taeva all" (1930), "Kivi südamelt" (1935) markeerivad ta värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga intensiivsetest ballaadidest (kogus "Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja elu valguse- ja varjupoolte süvenenud vaatlemiseni. Inimene on underi lüürikas väsimatu otsija. ,, Õnn on olla teel" , ,,Päevalaule" Luulekogus ,, Hääl varjust" sisuks on elutumedus ja inimhinge vaevav ööpoolsus, mis avaneb eri vaatenurkade kaudu. ,,Tuisk" Valus tundub hingeline lahutatus,üksiolu. ,,Aknal" , ,,Kakas kitse"-üksiolu ja vägivaldsus. Luuletaja loob täpselt ja vapustava kujutuse viletsuse hääbujaist. Nende elutruude piltide loomisel võisid Underile tuge anda lapsepõlvemälestused. ,,Agulis" ,,Seek" masendav pilt vanaeidekese kustuvast elust. Neis luuletustes on selgelt näha sotsiaalset protesti, kuid üksnes kujundi jõul
Sellepärast kirjutab ta luuletuse noortele, arutades küsimusi, jagades mõtteid ja tundeid. Luuletuses ,,Me Ärkame" väljendub tärkamine peale masendust, leides üles selle, mis surma padrikusse kaotsi oli läinud. Tuleb aeg täis päikest, valgust, soojust ja rõõmu. Ärgatakse ning põlves sirgub uus jõud. 6) 1928 - HÄÄL VARJUST Peale igat tõusu on ka langus. Samamoodi vaheldus ka Marie Underi looming. Sellesse tuli elutumedus ja inimhinge vaevav ööpoolsus. See väljendub erinevates luuletustes. Luuletaja loob pildi viletsast hääbujast linna aulis, mille koht sai ta inspiratsiooni väiksena ise samasuguses keskkonnas sirgudes. Luuletuses ,,Agulis" kirjendatakse elu: ,,majad kui ussitanud seened", ,,on lapsi värval: kaelad kui peened!". Väljendub sealne karm ja väga vaene elu. Ta avaldab selle üle kahetsust ja protesti, mis autori hinge vaevab.
Tugev ekspressionistide mõju. Vahelduv vorm. 1920 "Verivalla" rahutus, kriitiline meel, sünged toonid, ekspressionism, Tarapita 1923 "Pärisosa" Ma elan- tunneb end osasüüdlasena inimsoo varingus, et oma poeediülesannet täita, peab juurdlema olemasolu suurte, igaveste küsimuste üle. Ma armastan su armastust. Mis on pärisosa: inimene jääb igaveseks küsijaks ja uurijaks, kes midagi saavutanult seisab rahuldumatult uute otsingute lävel- Surelik, Kahetsus, Elu. 1927 "Hääl varjust" elutumedus, inimhinge vaevav ööpoolsus, mis ilmeb nt sünges maastikupildis- Tuisk, objektiveeritud esitlustes- Agulis, Seek, Pariisi pilte, painajalikud sisevaevad ja inmlik hingeäng (sel ajal unetus)- Kooljakuu, Kontvõõras, Ahastaja, Varjumees, Unetuma laul. Viimane Aimus, mis sillaks järgmisele kogule 1928 "Rõõm ühest ilusast päevast" vastupidine eelmisele kogule, inimese kõikehõlmav suhe loodusega, kõik on hoogsas liikumises. Hommikupalve, Esimesed päevad, Täna-
stiilid.Temaluule on eeskätt psühholoogiline, annab edasi inimese sisemaailma keerukust,tundeid ja varjatud tunge. Luulet läbib olemise suur vastaseis - elu ja surma, rõõmu ja mure,valguse ja varju vahel. "Sonetid" - 1917, elurõõm ; "Eelõitseng" - 1918 ; õnne ootused ; "Sinine puri" - 1918, jätkub tunnete lõõm ; "Veri valla "1920 , "Pärisosa"1923 , elustiil muutus ,luulelaad muutus, ekspressionistlik; "Hääl varjust" -1927, Elutumedus; "Rõõm ühest ilusast päevast " -1928 , argipäevade, tegevuste kirjeldamine , elu varju kui ka rõõmu poolelt, optimistlik elujaotus, "Õnnevarjutus" - 1929 , ballaadid,varjupoole kujutamine ; "Lageda taeva all"1930 , "Kivi südamelt"1935 - elutarkus, oma loome eest vastutus, argine loodus fooniks; "Mureliku suuga" 1942 - viimane luulekogu , mis kodumaal, II MS käis ; "Ääremail" - välismaal ; "Sädemed tuhast" - 60ndate paguluses , 1954.
1944 põgenesid nad koos Rootsi, kus kuni 1957ni Under Stockholmis Drottingholmi teatrimuuseumis töötas. Under suri 1980 25 september ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule. LOOMING: Luuletuskogud: Sonetid 1917 elurõõm ja armuküllus Eelõitseng 1918 puhkeva tundeelu ja õnneootuse luule Sinine puri 1918 tundelõõm Verivalla 1920 kaose ja katastroofivisioonid Pärisosa 1923 Berliinikogemustele toetuvad luuletused Hääl varjust 1927 elutumedus, inimhinge vaevav ööpool Rõõm ühest ilusast päevast 1928 valgus, elukiitus Õnnevarjutus 1929 ballaadid, Lageda taeva all 1930 Kivi südamelt 1935 Mureliku suuga 1942 II MS aeg, Sädemed tuhas 1954 mõtted okupeeritud kodumaast Ääremail 1963 pagulusaastad Pilet nr 15 15.1. M. Lermontovi elu ja looming ,,Meie aja kangelane" 15.10 1814 27.07 1841 Mihhail Jurjevits Lermontov sündis Moskvas. Ta elas koos emaga vanaema juures, ja pärast ema surma ostis
kogud, palju on ikkagi pagulusest, ja kodusmaaa igatsusest. ,,Põgenik" 1954. Seletada polegi mida, kogu täpselt niisugust teemat kannabki. Teadmine, et pagulus ei ole kõige kergem vaev hinges kanda. LOOMING: Luuletuskogud: Sonetid 1917 elurõõm ja armuküllus Eelõitseng 1918 puhkeva tundeelu ja õnneootuse luule Sinine puri 1918 tundelõõm Verivalla 1920 kaose- ja katastroofivisioonid Pärisosa 1923 Berliini-kogemustele toetuvad luuletused Hääl varjust 1927 elutumedus, inimhinge vaevav ööpool Rõõm ühest ilusast päevast 1928 valgus, elukiitus Õnnevarjutus 1929 ballaadid, Lageda taeva all 1930 Kivi südamelt 1935 Mureliku suuga 1942 II MS aeg, Sädemed tuhas 1954 mõtted okupeeritud kodumaast Ääremail 1963 pagulusaastad Pilet 8 15. G. BOCCACCIO VÕI CERVANTESE ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, ,,DEKAMERON" Boccaccio (14
annaabi.ee 
