.. Võrtsjärve kalaliikide määramine B) raku tasandil ... viiruse genoomi uurimine C) liigi tasandil ... kromosoomide lahknemise uurimine D) ökosüsteemi tasandil ... hariliku kuuse okaste pikkuse uurimine 9. Nimetage neli tunnust, mis iseloomustab nii elusat organismi kui ka elutul. 10. Teksti koostamine mõiste takson kohta. Paiguta tähed korrektselt antud tabelisse! 11. Koosta elu olemuse kohta lahendus krüptogrammist. Leia igale numbrile vastav täht! Vastuseks saad definitsiooni! 8 12. Koosta ette antud lauseosadest tekst. 9
3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu-alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline)· Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under)· Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)· Isiksustamine e. personifikatsioon-elutul asjal võime midagi teha( Nüüd nutab mu igatsus.E.Enno) · Tabu e. sõnakeeld (Põrguvürst e. vanapagan) · Allegooria- mõistukõne · Hüperbool-poeetiline liialdus(Millioneid aastaid ja enamgi veel valmib 1 ainus mote) · Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale)· Iroonia e. sarkasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad)· Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud
pentsiku pildi. Päike on loojunud, ausad inimesed magavad. Nõiad, mõned mehed, enamikus aga naisterahvad, lipsavad sängist välja, püüdes oma kaasade und mitte häirida. Nad valmistuvad sabatile minema. Need, kelle eluase on kokkutulekupaigale lähemal, võtavad teekonna ette jalgsi; teised hõõruavd oma ihu sisse salviga, mis laseb neil õhku kerkida ja loomade, aiateivaste, luudade või pinkide seljas lennata. Kokkutulekupaigas, mis asub keldris, koopas või elutul nõmmel, on neid ootamas kuni paarkümmend seltsilist nõida. Kui juhtub olevat ka neofüüte, eelneb tavapärastele toimingutele vastuvõtutseremoonia. Uustulnuk köidetakse kultuse külge sidemetega, mis teevad lahtiütlemise talle raskeks. Ta peab tõutma, et hoiab kultuse saladusi, ning lisaks sellele seob end teistega seeläbi, et lubab tappa väikese lapse ja tuua tema keha järgmisele kokkutulekule. Ta ütleb suusõnal lahti
Probleemiks on see, kuidas teadmise objektiks olev üldine, olemuslik on seotud meeleliselt kättesaadavate üksikute muutlike asjadega? Olemisõpetus. Tõeliselt, tegelikult eksisteerivad vaid üksikud asjad ja nähtused. Need kõik on passiivse mateeria (aine) ja aktiivse vormi (olemuse) ühtsus. Nagu Platongi, pidas ka Aristoteles mateeriat passiivseks ja säilitas õpetaja (üldisemalt ajastuomase) teleoloogilise maailmakäsituse. (Telos eesmärk; kõigel, nii elusal kui elutul, on eesmärk ja otstarve.) Üksikolemine ehk substants kujutab endast niisiis mateeria ja vormi ühtsust: vorm on substantsi olemuseks, ehk selleks, tänu millele antud asi on see, just seda liiki asi. Üksiknähtusena on substants kui kõigi omaduste kandja lõplik, muutuv, eriline. Vormina on ta üldine, lõpmatu, püsiv. Kuid vorm, olles üldine, ei saa iseseisvalt olemas olla, ta vormistab määratlematut mateeriat. Näiteks hobuse ,,vormi" moodustab kõigi hobuste sarnasus, hobuste
dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu- alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline) · Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under) · Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm) · Isiksustamine e. personifikatsioon-elutul asjal võime midagi teha( Nüüd nutab mu igatsus.E.Enno) · Perifaas- ümberütlemine, kus rõhutatakse mõne nähtuse väljapaistvat joont. (Kirjaneitsi e. naiskirjanik) · Tabu e. sõnakeeld (Põrguvürst e. vanapagan) · Ufemism-mage väljendus sõnade kohta mida ei taheta öelda. · Allegooria- mõistukõne · Hüperbool-poeetiline liialdus(Millioneid aastaid ja enamgi veel valmib 1 ainus
stimuleeritav (kasvamine päikese poole); loomal on nii esimene kui teine, aga liikuma võib teda panna ka sisemine sund (kaasasündinud tungid ja instinktid); inimesel lisandub tahe ja eneseteadvus, s.t võime ette aimata tulevasi liikumisi. Areng tähendab l i i k u m i s t n ä h t a v a l t n ä h t a m a t u l e, väliselt sisemisele ja koos sellega maailma avardumisele: elutul asjal pole "maailma", tema totaalne passiivsus on ekvivalentne maailma totaalse tühjusega; taimel on "oma maailm": maa, vesi, õhk, valgus ja muud mõjud; loomal on avar maailm, ehkki see on põhiliselt determineeritud tema bioloogiliste vajadustega, ent sisaldab ka uudishimu, mis laiendab looma maailma; mida kõrgemas arenemisjärgus on inimene, seda rikkam on tema maailm; kui ta huvitub
annaabi.ee 
