Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkond ja keemilised elemendid ning ühendite rühmad; ruumiõhk Referaat Keemilised elemendid ja ühendite rühmad Keemiline Elukeskkonda Inimesesse (ja Mõju inimesele Elukeskkonda element sattumise teed teistesse ja inimesesse või elusolenditesse) sattumise ühendi- sattumise viisid vältimise rühm võimalused nii riigi kui ka üksikisiku ja
Ulesanne 4 : Ülevaade inimese -, looduse ja tehnikakesksest inimese ja looduse vahelisest suhtest. Võime eristada kolme mailmanägemise viisi,mis määravad suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse: tehnikakeskne, inimkeskne ning loodus- ehk elu- ehk keskonnakeskne. Tehnikakeskse loodussuhte puhul nähakse loodust pelgalt tooraine ammutamise kohana, ainult vahendina inimese eesmärkide saavutamiseks. Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse. Loodus on ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Ajalooprofessor Lynn White tõdeb, et tänapäevane läänemaade teadus ja tehnika on mõjutatud
Iga hing suudab vabaneda, sest on loomult puhas. Dzainismi mungad järgivad *viit suurt tõotust ning munkade asketism on tihti üsna äärmuslik. Neile on oluline paastumine, mille abil nad loodavad saada üle *ihadest. Kuigi dzainismis on põhirõhk munklusel, ühendab nii munki kui ka ilmalikke *vägivaldsusetuse järgimine, kuid mungad rakendavad seda rangemalt ja järjekindlamalt. · Vägivaldsusetuse aluseks on *kaastundlik suhtumine kõikidesse elusolenditesse ning dzainism nõuab oma järgijatelt ka vegetariaanlust. Äärmuslikumad dzainistid ei söö isegi taimede juuri ega juurvilju, kuna see tähendab kogu taime hävitamist. Samuti ei liigu nad väljas ega söö pimedal ajal, et mitte ühelegi putukale peale astuda või mõnda neist kogemata alla neelata. Nad kannavad suu ja nina ees sidet, et mitte ühtegi pisiolendit juhuslikult sisse hingata.
iga talu sai võrdselt head ja halba maad. Elatakse suitsutoas. Maeti kivikalmetesse. Elavnesid suhted skandinaavlastega. Suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed sellel ajal. Viikingid tegid Eestisse ka sõjakäike. Seleta mõisted: Kolmeväljasüsteem – ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili, kolmas oli kesaks. Kärajad – külakoosolekud, kus osalesid kõik vabad mehed. Animism – hingeusk, usk elusolenditesse ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse Kunda kultuur – mesoliitikumiaegne kultuur (9000-5000eKr), levis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani.
Kuidas neid väliselt ära tunda? Digambara ,,taevasse mähkunu" munk olgu alasti. Oli kuningate kaitse all, uid taandus hinduismi survel äärmuseks. Usuvad, et naised ei ole virgumiseks võimelised, ja peavad ootama mehena sündimist. Svetaambara ,,valgesse mähkunu" mungarõivaste pooldaja. Svetaambara domineerib tänapäeval. Neil on 2 voolu. Tuntuim on askeetlik suund terapanthi ´d, kelle liidrid on India ühiskonnaelus autoriteetsed. 76. Kuidas suhtuvad dzainistid elusolenditesse? Milline on vahe võrreldes budistidega? Kuigi dzainismi-s on põhirõhk munk-lusel, ühendab nii munki kui ka ilmalikke vägivaldsusetus-e järgimine, kuid mungad rakendavad seda rangemalt ja järjekindlamalt. Vägivaldsusetus-e aluseks on kaastundlik suhtumine kõikidesse elusolenditesse ning dzainism nõuab oma järgijatelt ka vegetariaanlust. 77. Millal tekkis sikhism ja kes oli selle rajaja? Tekkis 15.saj. lõpus Põhja-Indias Punjabis (hääld. Pandzab). Rajaja: guru Nanak (1469-1539).
Meeri Kuustemäe Klassiõpetaja Ülevaade inimese-, looduse- ja tehnikakesksest inimese ja looduse suhtest Maailmanägemise viise, mis määravad inimeste suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse on olemas kolm Ahto Oja sõnul. · Tehnikakeskne seisukoht Valitseva võimu eetika. Loodus on pelgalt tooraine ammutamise koht. Ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Vahend inimese eesmärkide saavutamiseks. Tehnikakeskne suhtumine valitseb loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse üle. Keskkonnaprobleemide käsitlemine eelkõige saasteprobleemina tähendab inimese tehnikakeskse loodussuhte aksepteerimise
Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 40 tuhat a tagasi. 73. Millal tekkis dzainism ja kes oli selle rajaja? Tekkis 6.-7.saj eKr. 74. Kes on dzainismis tirthankarad? suurt õpetajat (tirthankara ehk ´sillaehitaja´) 75. Kes on dzainismis digambarad ja kes on svetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? Digambara ,,taevasse mähkunu" munk olgu alasti. Svetaambara ,,valgesse mähkunu" mungarõivaste pooldaja. 76. Kuidas suhtuvad dzainistid elusolenditesse? Milline on vahe võrreldes budistidega? Igasuguste loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida. 77. Millal tekkis sikhism ja kes oli selle rajaja? Tekkis 15.saj. Rajaja: guru Nanak (1469-1539). 78. Mis on sikhide püha raamat? 18.saj. algusest Adi Granth (Algraamat), kus on 974 hümni. On ka rida muid pühakirju. 79. Kus on sikhide tähtsaim pühamu ja mis on selle nimi? Keskne tempel (Kuldtempel) asub Amritsaris. 80. Mis on sikhi nn 5 K-d ja kuidas sikhi välimuse järgi ära tunda?
Kõige tähtsam tunnus on laibamatus/surnu peitmine 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? – 6.sajandil, Mahavira 74. Kes on džainismis tirthankarad? – Tirthankarad – sillaehitaja ehk õpetaja 75. Kes on džainismis digambarad ja kes on švetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? – Digambara: (taevasse mähkunu) – munk, kes pooldab, et mungad olgu alasti Švetambara (valgesse mähkunu) – munk, kes pooldab mungarõivaid 76. Kuidas suhtuvad džainistid elusolenditesse? Milline on vahe võrreldes budistidega? – rõhutati vägivallatust, igasugust loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida, ka taimede 77. Millal tekkis sikhism ja kes oli selle rajaja? – 15.sajandi lõpus, Nanak 78. Mis on sikhide püha raamat? – Adi Granth 79. Kus on sikhide tähtsaim pühamu ja mis on selle nimi? – keskne tempel e Kuldtempel, Amritsaris 80. Mis on sikhi nn 5 K-d ja kuidas sikhi välimuse järgi ära tunda? 1. keša – lõikamata juuksed 2
Tekkis 6-5 saja e.m.a. Õpetuse rajajaks oli Mahavira. 74. Kes on dzainismis tirthankarad? D1zainismi suured õpetajad. 75. Kes on dzainismis digambarad ja kes on svetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? Dzainismi digambarad ei kanna üldse rõivaid ja nende tõekspidamiste kohaselt ei saa naised jõuda vabanemiseni. Rangem suund Dzainismi svetambarad mungad kannavad valgeid rõivaid ja usuvad, et ka naised võivad jõuda vabanemiseni. Leebem suund 76. Kuidas suhtuvad dzainistid elusolenditesse? Milline on vahe võrreldes budistidega? Hinge täiuslik puhtus, aga seda saab ainult saavutada siis, kui hing on igaveses vabastuses ning kehaga mitteseotud olekus. Seda vabanemist takistab karma. Eesmärk on katkestada sünni-surma tsükkel. Buddha eesmärk on saavutada Nivraana. 77. Millal tekkis sikhism ja kes oli selle rajaja? 15. sajandil Guru Nanak. 78. Mis on sikhide püha raamat? Adigranth 79. Kus on sikhide tähtsaim pühamu ja mis on selle nimi?
Kristluse ja sihiteadliku maailmajaatuse ühendusest sündis kultuur, milles me elame. Meie ülesanne on seda säilitada ja täiustada. Teataval arenguastmel taotleb iga eetika suuremat sügavust. See tendents avaldub tungis uurida headuse põhiolemust. Eetikat ei rahulda enam mitmesuguste vooruste ja kohustuste määratlemine, loetlemine ja soovitamine, vaid ta tahab tabada seda, mis meis kõigis on ühist ja mida nad ühiselt taotlevad. Eetika, mis ei käsitle meie suhtumist teistesse elusolenditesse, on puudulik. Me peame kõikjal ja järjekindlalt ebainimlikkusega võitlea. Me peame jõudma nii kaugele, et mängu päast tapmist peetakse meie kultuuri häbiks. Suureks muutuseks eetikas on veel see, et eetika peab tänapäeval tunnistama niisuguse maailmavaate puudumist, millele ta võiks tugineda. Tegelikult on selline maailmavaade, millele eetika tugineda tahaks, eetika enda omaks võetud optimistliku maailmakäsitluse vili. Eetika
5.saj. tekkis 2 voolu: Digambara „taevasse mähkunu“ – munk olgu alasti. Oli kuningate kaitse all, kuid taandus hinduismi survel äärmuseks. Usuvad, et naised ei ole virgumiseks võimelised, ja peavad ootama mehena sündimist. Švetaambara „valgesse mähkunu“ – mungarõivaste pooldaja. Švetaambara domineerib tänapäeval. Neil on 2 voolu. Tuntuim on askeetlik suund terapanthi´d, kelle liidrid on India ühiskonnaelus autoriteetsed. 76. Kuidas suhtuvad džainistid elusolenditesse? Milline on vahe võrreldes budistidega? Parsva õpetas: Kannatuste põhjus on vägivald. Selle vähendamiseks tuleb vaigistada keha himusid ja meeli ja loobuda võimalikult maistest muredest. Seetõttu rõhutas ta vägivallatust (ahimsa). Igasuguste loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida. – taimetoitlus, paljajalu käimine, suukatte kandmine, keskkonnakaitse. Budistid ei ole taimetoitlased, söövad üldse sagedamini. 77. Millal tekkis sikhism ja kes oli selle rajaja? Tekkis 15.saj
Digambara (taevasse mähkunu) - munk, kes pooldab, et mungad olgu alasti Švetambara (valgesse mähkunu) - munk, kes pooldab mungarõivaid D-i munkade eluviisis on olulisel kohal viiest suurest loobumistõotusest kinnipidamine ja üsna äärmuslik askees. Tavainimeste eluviisis on samuti väga tähtis vägivaldsusetus, taimetoitlus ja sellise elukutse valik, mille läbi kõige vähem kahjustada elusolendeid (nad on enamasti kaupmehed). 76. Kuidas suhtuvad džainistid elusolenditesse? Milline on vahe võrreldes budistidega? Väga tähtis vägivaldsusetus, taimetoitlus ja sellise elukutse valik, mille läbi kõige vähem kahjustada (elusolendeidIgasuguste loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida). Budismis õige eluviis on vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist. 77. Millal tekkis sikhism ja kes oli selle rajaja? Sikhism- Indias Punjabis 16. saj. tekkinud monoteistlik religioon, mille rajaja oli Guru Nanak (1469 – 1539)
Mullaorganismide , 5.Pliivaba bensiini kasutamine ladustamine destruentide arvukus väheneb. Seega ka 6. Nõuetekohased prügilad, 6. Muldade sekundaarne uue mulla teke aeglustub. naftasaaduste hoidlad, bensiinijaamad sooldumine (pidev niisutus, 3. Kekkonnamürkide kogunemine 7. Muldade läbipesemine. Kallis. kiiresti auravas KK-s) elusolenditesse (ka inimestesse) d) muldade füüsikaline degradatsioon 1. 3. Intesiivne karjatamine (Vahemeremaad) 1.Kõrbestumine 1. Vältida ülekarjatamist 4. Rasked põllumajandus või 2. Sooldumine (niisutatavatel 2. Metsade mahavõttu. transpordimasinad lõhuvad pinnast aladel, kus aurumine on 3. Monokultuuride kasvatamist 5
annaabi.ee 
