See on suure ärkliga osa. Ärkel on ülakorruste kõrgusel seinast eenduv hooneosa Fassaadi lõpetab väikese ärkliga osa, mis on endine Pühavaimu kiriku pastoraat. Apteegihoone esimene ulatuslikum uuendamine toimus 1550. aastal. Tõenäoliselt pärineb fassaadi liigendamine sellest ajast. Fassaadi praegune barokne üldilme pärineb aga ilmselt 1663. a. toimunud suuremast remondist. 19. sajandist pärineb maokujutistega peauks. Apteegihoone teine korrus oli kasutusel apteekri eluruumidena. Raeapteegi hoone on üks väheseid profaanehitisi, mis on säilitanud oma algse otstarbe. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1422. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Mõned ajaloolased peavad asutamisaastaks 1415. aastat. 1422. aastal müüs keegi Johannes Malner apteegi edasi arst Hermannile. Uus omanik sattus rahalistesse raskustesse ja kui ta suri, ei jätkunud raha isegi tema matmiseks. Selleaegne
Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli Joonis 1.11 Lenderi maja kõige tavapärasem plaanitüüp nelja kööktoaga lisab hoonele dekoratiivsust trepikoja suur peeneruuduline aken korrusel (vasakul). Lenderi maja hooviküljel on enamasti eenduv trepikoja (vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, maht (paremal). mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal). Katuste kandetarindid Katuste kandetarindid ● Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel kelp- või viilkatus. ● Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk- konstruktsioonina (Joonis 2.4). ● Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna
Vabariigi president-ei ole Riigikontrollor-ei ole 19. 2007 aastaks on kehtestatud kindlustatu määraks .........2,8..%, ja tööandjamääraks... 1,4...% 20. Keemilinepuhastus--mitteseitud kulu, muu kulud 21. 6 pakki kohvi 1 Eestis dividendidelt, erisoodustuselt, ja juriidilise isiku poolt tehtud makstud täismaksud Riigile Maksumaksja elukoha kohqlikule omavalitsusele 2 2007 aastaks maksuvaba tulu-2000kroon 3 Eluruumidena kasutava korteri võõrandamisest saadud kasu- ei maksusta. Lk 2 4 Residentist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi väärtpaberi võõrandamisest saaud kasust maha arvata samal perioodil väärtapaberite võõrandamisel saadud kahju-ja, lk 3 5 Füüsilise isiku maksustava tulu hulka kuuluvad- Erisoodustused õppelaenu intressid puhkusetasu või puhkusetoetus laenudelt saadud intressid
peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika. Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid esinduruumid ning saal, III korrusel olid magamistoad ja ruumid teenijatele. · Palazzo Strozzi · Palazzo Medici 2. Palladionism ja neopalladionism Euroopa arhitektuuriajaloos 16.18. sajandini, stiili tunnused. Andrea Palladio loomingu 3 näidet ja lühitutvustus. Palladio arhitektuuripärandi edasiarendus Inglismaal Lord Burlington, Robert Adam. Palladionism on Itaalia arhitekti Andrea Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad
Soojusenergiat püüab lõunapoolne aken 182 kWh/m2, samas põhjapoolne aken vaid 42 kWh/m2. Selletõttu on soovitav paigutada hoones põhjapoole ruumid, mille aknad võivad olla võimalikult väikese pinnaga (panipaik, sahver, pesemisruum, WC). Aastaringselt kasutamata ja vandaaliohtlikes piirkondades olevad hooned on soovitav varustada välimiste aknaluukidega, mis suurendavad külmal ajal akende soojapidavust (kui on suletud). Käesoleval ajal võetakse kasutusele eluruumidena pööningud tänu ilmastikukindlatele ja hästi disainitud katuseakendele. Lihtsate akende kuju ja ruudustus Aknaklaasi läbiva kiirgussooja sõltuvus lainepikkusest Koostas: Meeli Kams 53 Hoone osad EPMÜ Katuseaken Koostas: Meeli Kams 54 Hoone osad EPMÜ
igas korteris sees, köögis on kraanikauss voolava veega, vannituba esineb küll enamasti ainult suuremates korterites. Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli lisab hoonele dekoratiivsust trepikoja suur peeneruuduline aken (vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal). Suur osa Tallinna maju on viimistletud laudisega, mõned aga on ka krohvitud (Joonis 1.22). Laudisega viimistletud hoonetel võib olla tegemist nii püst- kui rõhtlaudisega. Katte- liistuga püstlaudis, mida selle järgi, et seda palju kasutati ka toona rajatud asunikutaludes, hakati nimetama ka asunikulaudiseks, kujunes omamoodi moevõtteks, mis aitas uue ajastu maju eraldada varasemast, tsaariaja elamupärandist. Hoonete väliskujunduse
104 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 9.1.3 Pööningu vahelagi Pööningu vahelagi on ülevaltpoolt esimese korruse köetavate siseruumide piirdeks. Kuna pööningu vahelaetalade vahe oli ehitusjärgselt täidetud liiva, saepuru, õlgede või linaluuga, ei ole vahelae soojustakistus suur. Kui elamu katusealune on köetav ja eluruumidena kasutatav, ei ole vahelae soojustamine oluline. Renoveerimisel tuleb siis pöörata tähelepanu eelkõige kandevõime, tuleohutuse, läbivajumise ja helipidavuse probleemidele. Kui katusealune on kütmata ruum, tuleb tähelepanu pöörata ka õhu- ja soojuspidavusele. Pööningu vahelae lisasoojustamise lahendused sõltuvad paljuski sellest, kas ruumide laelaudist soovitakse eemaldada/asendada või mitte. Laelaudise eemaldamisel/asendamisel (vt. Joonis 9
annaabi.ee 
