aktiivsed, on neil veelgi suurem oht haigestuda vereringehaigustesse. Kui mitmetele riskifaktoritele lisandub ülemäärane stress, mille tagajärjel tõuseb vererõhk, on infarkt kerge tulema. Infarkti korral võib südame pärgarteri valendik täielikult sulguda, südamelihas jääb hapnikuta ning tekib eluohtlik seisund. Südame- ja veresoonkonnahaigused on suurel määral eluviisist põhjustatud haigused, s.t. sõltuvad meie harjumustest, elureziimist ja toitumistavadest. Et nimetatud haigused on Eestis varajase surma peatamiseks peamised põhjused, on stressiga toimetuleku oskused nende ennetamiseks väga olulised. 6.4 Vähktõbi Vähktõve erinevaid vorme on palju. Uuringud on näidanud, et stressisituatsioon, kus inimesel puudub kontroll oma elusündmuste üle, on tõsiseks riskifaktoriks vähki haigestumisel. Inimestel, kellel on olnud rängad üleelamised (näiteks lähedase kaotus) esineb kasvajaid sagedamini.
Toidu tihendamine imikutel (riisitumm, juurvili) võib vähendada tagasiheidetava toidu hulka, kuna aeglustab mao tühjenemist. Saadaval on ka spetsiaalsed piimasegud: Aptamil AR , Friso Vom 1 ja Friso Vom 2 ja toidupaksendaja Nutrilon. 3 Kõhukinnisus Normaalse roojamise sagedus on igal lapsel erinev ja see sõltub lapse vanusest, toitumisharjumustest ning elureziimist. Kõhukinnisuse puhul on roe kõva, roojamine tavapärasest harvem (2-3 korda nädalas) ja see põhjustab vaevusi. Kõhukinnisust võib põhjustada: Seedetrakti funktsioonihäire, haigus või ravimid. Vale toitumine - vähene vedeliku (joogi) hulk päevas - ühekülgne ja kiudainetevaene toit - piima ja piimatoitude liigtarbimine (üle 0,5 l päevas). Psühholoogilised põhjused - valuliku roojamise kogemus (peamine kõhukinnisuse
Organismis on triglütseriidid: · tsütoplasmaatilise rasvana - raku ehituskomponendid; · varu- ehk depoorasvana reservlipiidid (metaboolse energia varu ja kaitseroll) Triglütseriidid deponeeritakse energiavajadusteks 95-98 % ulatuses rasvkoes (siseelundeid ümbritsevas rasvikus ja nahaaluses rasvkoes). Depoorasva hulk muutub sõltuvalt mitmesugustest teguritest, eelkõige õigest toitumis- ja elureziimist. Depoorasv moodustub 4 päeva jooksul toidurasvast. Depoorasv uueneb pidevalt: 5 - 9 päevaga uueneb kuni pool depookudede rasvast. Inimese kehatemperatuuril on tema organismi triglütseriidid vedelas olekus. Peale triglütseriidide esinevad inimorganismis ka monoglütseriidid (MG) ja diglütseriidid (DG), mis on organismis lipiidide metaboliidid (ainevahetuse vaheproduktid). Plasmamembraanis tekivad hormonaalse signaali ülekande käigus diglütseriidid, mis töötavad
veresuhkru taset. Kilpnäärme H-d (türeoidH)toimel intensiivistub SV-d lõhustuvate ensüümide aktiivsus, suurened SV-te utilisatsion. Epinefriin ? ja norepinefriin ? Lipiidide ainevahetus Lipiidid moodustavad ~10-20% kehakaalust. Erinevus on rakustruktuuri kuuluva (hulk suhteliselt püsiv) ja depoorasva vahel (hulk sõltub õigest toitumis-, elureziimist ja pärilikkusest). Lipiidid on energiarikkad 1g lipiide annab oksüdatsioonil 9,0 kcal.. oluline kohht meie energiabilansis, lipiidide arvel ~30% ööpäevases energiakulus. Ööpäevane lipiidide vajadus on 80-90 g (toiduga omastab 95%). Toit peab sisaldama nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Seedetraktis lõhustutakse toiduga saadud lipiidid rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensoolest
jõud, lihasvastupidavus ja painduvus (seostatakse alaseljavalude ennetamisega) ning tasakaal (seostatakse vigastuste ennetamisega).14.Südame-veresoonkonna süsteemi haiguste põhilised 5 riskitegurid.Südame- ja veresoonkonna haigused on suurel määral eluviisist põhjustatud haigused, st. sõltuvad meie harjumustest elureziimist ja toitumistavadest. Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid jagatakse kaheks: 1. Mõjutatavad: Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus),Vererõhk (kõrge vererõhk),Diabeet,Suitsetamine,Ülekaalulisus,Toitumine soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine,Alkoholi liigtarbimine,Vähene KA,Stress ja psühhosotsiaalsed faktorid,Trombogeensed faktorid.2. Mittemõjutatavad
Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja depoorasva vahel, esimese hulk on püsiv aga teine sõltub õigest toitumis- ja elureziimist ning ka pärilikust faktoritest. Ööpäevasest energiakulust langeb nende arvele umbes 30% ja keskmine ööpäevane vajadus on 80- 90 grammi ning inimorganism omastab toiduga saadud lipiididest 95%. Et oleks tagatud rasvaslahustuvate vitamiinide imendum, peab toidus olema tagatud teatud kogus, sest neid vitamiine on toidus koos rasvadega ja nad imenduvad ka koos rasvadega. Rasvaineid tegelikult ei vajata, sest neid võib moodustada ka SV-st, kuid
GLÜKOOS- ehk 1 gramm 1 liitris (0,6-1,1 g/l) Oluline on stabiilsus:* Olulised stabiilsed parameetrid organismi sisekeskkonnas on näiteks: temp, pH, osmootne rõhk, glükoosi kontsentratsioon, * Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, lümf ja veri., * Homöostaas: organismi sisekeskkonna stabiilsuse säilitamine Lipiidide ainevahetus Lipiidid mood ~10-20% kehakaalust. Erinevus on rakustruktuuri kuuluva (hulk suhteliselt püsiv) ja depoorasva vahel (hulk sõltub õigest toitumis-, elureziimist ja pärilikkusest). Lipiidid on energiarikkad 1g lipiide annab oksüdatsioonil 9,0 kcal.. oluline koht meie energiabilansis, lipiidide arvel ~30% ööpäevases energiakulus. Ööpäevane lipiidide vajadus on 80-90 g (toiduga omastab 95%). Toit peab sisaldama nii taimseid kui ka loomseid rasvu. *Toidus triglütseriidid, fosfolipiidid, kolesterool, *Kaksteistsõrmiksooles lõhustatakse lipaaside mõjul rasvhapeteks ja glütserooliks, millena imenduvad verre ja lümfi
kasvuhormoon vähendab ka glükogeenivarusid ja intensiivistab glükoosi teket, pidurdab glükoosi vastuvõtmist rakkude poolt, tõstes veresuhkru taset. Kilpnäärme H-d (türeoidH)toimel intensiivistub SV-d lõhustuvate ensüümide aktiivsus, suurened SV-te utilisatsion. Epinefriin - ??? ja norepinefriin -??? · Lipiidide ainevahetus Lipiidid moodustavad ~10-20% kehakaalust. Erinevus on rakustruktuuri kuuluva (hulk suhteliselt püsiv) ja depoorasva vahel (hulk sõltub õigest toitumis-, elureziimist ja pärilikkusest). Lipiidid on energiarikkad 1g lipiide annab oksüdatsioonil 9,0 kcal.. oluline kohht meie energiabilansis, lipiidide arvel ~30% ööpäevases energiakulus. Ööpäevane lipiidide vajadus on 80-90 g (toiduga omastab 95%). Toit peab sisaldama nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Seedetraktis lõhustutakse toiduga saadud lipiidid rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensoolest osaliselt verre, peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ja lümfiga vereringesse kantakse.
annaabi.ee 
