Toit ja toitumine on faktorid, mis mõjutavad treeningu efektiivsust ja sportliku saavutusvõimet. Toit peab rahuldama järgmised vajadused: · Energiavajadus · Uute rakkude loomine nn ehitusmaterjal · Organismi talitluses olulist rolli omavad ained, millel ei ole otsest energeetilist ega ehituslikku rolli vitamiinid, mineraalained · Organismi vedelikutasakaalu säilitamine Ainevahetuse põhikäive On vajalik elu alalhoidmiseks eluprotsessideks täielikuks passiivses seisundis. Sõltub: · Soost · Vanusest · Keha kaalust ja pikkusest e pindalast · Keha koostises Kõige olulisemad on valgud, neid pidevalt lammutatakse ja sünteesitakse. Täiskasvanu vajab valke 0,8 1,0 g/kg kohta; sportlastel 1,2 1,7. Need on eriti olulised kiirus ja jõualade arendamiseks, ainsaks aineks ei ole valk. Inimene vajab palju erinevaid ühendeid, mis osalevad ainevahetuse regulatsioonis vitamiinid ja mineraalained. NB! Ca
· kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes glükogeen · miimilised lihased võimaldavad väljendada emotsioone vereringeelundkond · tagab pideva ainevahetuse organismis · võimaldab hapniku, toitainete ja hormoonide transtporti · transpordib kudedest ära tekkinud jääkained · ühtlustab kehatemperatuuri hingamiselundkond · kindlustab organismi ja väliskeskkonna vaelise gaasivahetuse · rakuhingamine e dissimilatsiooni käigus sünt. Eluprotsessideks vajalik energia ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-kopsutoru-bronhioolid-alveoolid seedeelundkond · toimub toidu mehhaaniline purustamine ja toitainete keemiline lagundamine · peensooles toimub lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi · jämesooles vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel sisenõrenäärmed · hüpofüüs e ajuripats toodab hormooni, mis juhib teiste sisenõrenäärmete talitlust ja kasvuhormooni
INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö)
biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabaneb CO2, mis väljutatakse organismist. Aeroobses hingamises kasutavad aeroobid rakuhingamise käigus hapnikku, oksüdeerimaks toitaineid (näiteks suhkruid ja rasvu) energiasaamise eesmärgil. Anaeroobne hingamine hapnikuta keskkonnas selleks kohastunud organismide energiasaamise viis (elektronide lõppakseptor on molekul, mis pole O 2, selleks on anorg ühendid; heterotroofid). Anaeroobid on hapnikuta keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja hapnikku, ja kes selle olemasolul võivad isegi surra. Käärimine e fermentatsioon ainevahetusprotsess (bakterid, pärmseened), mis toimub anaeroobses keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult O 2 osalusel. (Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks). Käärimise puhul ei kasutata ühtegi välist elektronaktseptorit. Orgaaniline substraat on kasutuses nii elektrondoonori kui elektronaktseptorina
Sellist meetodit kasutatakse laialdaselt konservide valmistamisel. Steriliseeritud toiduaine on mikroobivaba. Sellise konserveeritud toiduaine toiteväärtus on alati madalam võrreldes värskete toiduainetega- hävivad ensüümid ja vitamiinid, muutub toidu maitse, väheneb valgurikka toidu bioväärtus. Steriliseeritud toiduained säilivad hermeetilises taaras aastaid. 18. Anaeroobid anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra. Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas (aerobioosis) elavad organismid, kelle ainevahetus baseerub hapnikuosalusega reaktsioonidel. Aeroobid kasutavad rakuhingamise käigus hapnikku, oksüdeerimaks toitaineid (näiteks suhkruid ja rasvu) energiasaamise eesmärgil 19. Bakterite hävitamine toidus · Kõrge temperatuuri kasutamine (temperatuurid)
maapõuerõhu mõjul. taimsest materjalist on tekkinud kütused. Kütustes on osa taimedes sisaldunud veest eraldunud ja nii on nende energiasisaldus tõusnud. Selleks, et saada erinevaid energialiike kasutame me taimedest tekkinud kütuseid - naftat (vetikatest), sütt (sõnajalapuudest), põlevkivi ( vetikatest jt. elusorganismidest). Nii hangivad elusorganismid väliskeskkonnast energiat, muudavad selle endale kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad saadud energiat eluprotsessideks ja uue elusaine loomiseks. Energia liikumisel ühelt elusolendilt teisele tarvitatakse ära vaid osa (40 % )energiast. Ülejäänud energia vabaneb ja hajub soojusena. Seega läheb alati osa energiat kaotsi. Seal, kus on olemas elu, on alati vaja energia juurdevoolu. Seega ei saa eluslooduses kunagi olla kinnist energiaringet, kus üks kindel energiahulk muudkui ringleks mööda elusorganisme. Universumis üleüldiselt valitseb aga energeetiline tasakaal.
kasutatavatest töövahenditest. Valik töövahendeid on toodud alloleval joonisel 3. Joonis 3. Valik töövahendeid vegetatiivseks paljundamiseks. 3.2. Taimmaterjali jagamiseks vajalikud kasvutegurid Pistikutega paljundamiseks tuleb taim panna suure õhuniiskusega kohta, et ta ära ei kuivaks ja sureks. Pistik vajab ka soojust, et hakata juuri kasvatama, hea juurdumistemperatuur on 18-20 0C. Kuna ilma valguseta fotosüntees ei toimu, mis on vajalik taime eluprotsessideks, siis on olulise tähtsusega piisava valguse olemasolu. 15 Köögiviljade jagamisel on oluline lisaks seemnete paljundamise juures käsitletud kasvutingimustele jälgida istutussügavust. Näiteks rabarberi juurikaid ei tohi istutada liiga sügavale. Küüslaugu kasv näiteks sõltub päeva pikkusest. Kui päevad on lühikesed, st kevadel ja sügisel, kasvavad pealsed kiiresti. Sibula moodustumist kiirendab aga pikk päev ja kõrge temperatuur
keskkond ehk hapnikuvaba keskkond ehk hapnikuta keskkond on elukeskkond, kus seal puudub vaba hapnik, kuid hapnik võib esineda keemilistesse ühendeisse seostatuna, näiteks sulfaatides, nitraatides. Sellist keskkonna seisundit nimetatakse anoksiaks. Anoksilist keskkonda asustavad anaeroobid. Anaeroobid ehk anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra. • Suureneb abtsiishappe ja etüleeni süntees mille tagajärjeks õhulõhede sulgemine ja lehtede langemine • Lõpuks raku membraansüsteemid lagunevad Adaptatsioonid hapnikuvaegusele • Funktsionaalsed adaptatsioonid: - alkoholi dehüdrogenaasi aktiivsuse vähendamine anaerobioosis (vältimaks etanooli sünteesi – selle asemel piimhape jt.)
4. Hingamiselundkond Õhu teekond hingamisteedes: ninaõõs neel kõri trahhea e hingetoru bronhid e kopsutorud bronhioolid alveoolid e kopsusombud. Funktsioonid: Kindlustab organismi ja väliskeskkonna vahelise gaasivahetuse; varustab organismi oksüdeerumisprotsessideks vajaliku hapnikuga. Rakuhingamise e dissimilatsiooni käigus sünteesitakse eluprotsessideks vajalik energia (ATP). Hingamistegevuse regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. CO2 kontsentratsiooni tõusmisel ja vere pH taseme alanemisel saadetakse signaalid piklikus ajus asuvasse hingamiskeskusse. Seejärel suureneb hingamis- ja südame löögisagedus süsihappegaasi eemaldamiseks verest ja hapniku kontsentratsiooni tõstmiseks. 5. Seedeelundkond
annaabi.ee 
