A. H. TAMMSAARE LOOMING I 1900-1907 · realistlikud külaainelised jutustused ,,Mäetaguse vanad" ,,Vanad ja noored" · revolutsioonilised jutustused ,,Päästmisel" ,,Raha-auk" tõetruud elupildid, huvitavad karakterid II 1908-1920 · impressionistlikud üliõpilasnovellid ,,Pikad sammud" ,,Noored hinged" ,,Üle piiri" · impressionistlik jutustus ,,Varjundid" · miniatuurid ja kunstmuinasjutud kogu ,,Poiss ja liblik" III 1921-1940 · näidendid ,,Juudit" 1921 ,,Kuningal on külm" 1936 · romaanid psühholoogiline realism ,,Kõrboja peremees" 1922 ,,Tõde ja õigus" I-V 1926, 1929, 1931, 1932, 1933
Piiblimotiivid. SÄDEMED TUHAS (1954) palju protesti oma rahvale osaks saanud ülekohtus; pole PÄRISOSA (1923) // ülekaalus patriootiline luule; hakkab meenutama ja jagab elutarkusi, samas jätaks nagu hüvasti. HÄÄL VARJUST (1928) realistlikud elupildid, luuletaja jälgib kõike kõrvalt. ÄÄREMAIL (1963) Sisemonoloogid, mis näitavad elu halvemat poolt, kust inimene ei oska edasi minna. RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST MU SÜDA LAULAB (1981) kogumikus (1928) elurõõmus, ühtekuuluvus loodusega on 9 luuletust, mis on tõlgitud eri keeltesse.
tegelastega. Kuid "Suves" ei suutnud Luts saavutada "Kevade" kunstilist taset; pinnalisust ning mõttelist vaesust korvavad küll oskuslik situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomika rakendamine. "Suves " omandab Kiir kandvama osa ja satub karikatuursesse valgusesse. "Kapsapää" esietendus 1912 tõi Lutsule noore andeka näitekirjaniku nime. Teoses kujutatud koomilised situatsioonid heidavad valgust peremehe ja popsi vahekordadele külas, miljöö ja elupildid on ehtsad ning tüpiseeriva üldistusjõuga. Humoristlik-vestelist suunda jätkas Luts pool-anekdootlikes ühevaatuselistes naljamängudes "Ärimehed"(1913), "Pärijad"(1913), kus olustikul ja faabulal on etendada põhiline osa. 20-ndail ja 30-ndail aastatel olid Lutsu jutustuste põhitemaatikaks väikekodanlus ja linnaelu pahed, variatsioonid elu vaeslastest, taustaks aguli varjuküljed. Seeriat alustas "Andrese elukäik"(1923). Kehvast
õhtu","Kevade tunne","Luiged". Ekspressionism-20.saj.alguse kirjandus-ja kunstivool,kes protesteerisid ühiskonda ahistava korra vastu.Loomingus esikohal sõjavastane protest,katastroofi eelaimdus,mõtisklus inimkonna ja maailma tuleviku üle.Nad olid suurlinliku närvilise elurütmi vastu.Pärit Saksamaalt,Berliinist.1.Kirjanduskeskne ekspressionism 1910-I MS algus.2.Hilisekspressionism I MS-1920-ndate keskpaik.1.Traagiline elutunnetus, kanud katastroofi eelaimdus,sünged ja võikad elupildid,kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevaid olusid,masendavad pildid sõjast,lahinguväljast,suurlinnast, kirjeldatakse vigaseid,näljaseid,orbe.2.Luulekeel on paatoslik ja jõuline,palju hüüatusi ja omadussõnu.3.Vahendati kaasaegse inimese mõtteid ja elutunnetust(eriti linlase).4.Tehnika rõhub inimest.Suurlinn on ahistav ja ähvardav.Tehnika pärast ei suuda inimene kõike haarata ja kontrollida-see seostub vaimse ja hingelise lagunemisega.Surmameeleolud inetuse-esteetika-
nende piltide sügavus, eksistentsiaalne mõõde. Kõige olulisem on, mis tavalisel lähenemisel biograafia ridade vahele jääb — unistused ja lootused, elumõtte otsimine, võitlus ajaga, kivi veeretamine ülesmäge, nagu Traat inimese eluvõitlust iseloomustanud on. Lugemismulje ütleb, et kirjanik on oma suurt sarja kirjutades tiheduses ja täpsuses edenenud. Sündmustikku selle sõna ilukirjanduslikus tavatähenduses nagu ei olekski, nagu ei ole ka peategelast. On elupildid ja argipäev. Kui teatud liialdust mitte karta, võib ühe targa inimese mõtet laenates ja kohandades ütelda, et see, millega uues Palanumäe raamatus kokku puutume, ongi elu ise, on originaal, mitte kirjandus ega koopia. Ja mis veel oluline: kirjapandu ümber jääks nagu rohkesti vaba ruumi — väljakutse ja ahvatlus lugejale, kellel selle täitmiseks huvi ja kogemusi. Raamatu lõpp ei jäta kahtlust, et Palanumäe lugu läheb edasi. Romaan saab otsa, elu mitte —
*vägivalla ja sõjalembus Vladimir Majakovski EKSPRESSIONISM Tekkis Saksamaal 1910-20ndatel. · Vahendati keskaegse inimese närvilist elu. · Kõik lähtub ,,minast" ekspressionist ei näe, vaid vaatab; ei kirjelda, vaid elab läbi läheb süvitsi, lähtuvalt ,,minast" · Luulekeel paatoslik ja jõuline, palju hüüatusi · Elutunnetus traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Sünged, võikad elupildid, masendavalt kirjeldatud suurlinn, ühiskonna kritiseerimine · Tehnika sõltub inimesest ta ei suuda sellega kaasa minna ja laguneb. Surma ja enesetapumotiivid. Inimene on tehnika arengu vastu jõuetu. Muutunud väärtuste maailm (jumal, armastus, õiglus, tõde). · Maailma lõpp, sest üks ajastu on lõpule jõudnud · Sõjajärgne süütunne vaenlane on vend ja kaaskannataja
klassikalised draamad. Esimeseks ulatuslikumaks ilukirjanduslikuks tööks on romantiline ajalooline 10. Vilde Eduard, eesti realism ja eesti romaan. jutustus ,,Maimu". Rahvaluuleainete käsutamise 1865 -1933 eesti kirjanik. Ta käis Tallinnas poolest väärib tähelepanu veel raamjutustus kreiskoolis, töötas mitmel pool ajakirjanikuna, ,,Libahunt". A. Kitzbergi loodud elupildid on võttis osa 1905.--07. a. revolutsioonist ja elas pigem idüllilised ja humoristlikud. A. Kitzberg on pärast seda 1917. a-ni maapaos. Vilde alustas eesti kunstiväärtusliku draama rajajaid, meie loomingulist teed põnevus- ja naljakirjanikuna. kutselise teatri esimene näitekirjanik. . A. Vilde esimesed teosed olid täis põnevust, nalja ja Kitzbergi esimeseks draamakatseks oli A. Kotzebue kergust
kirjutav autor. Paarisajas enamasti lühikeses novellis kasutab ta leidlikult selle kirjandusvormi võimalusi, astumata siiski zanrireeglite radikaalse purustamise teele. 1970-ndate lõpus asub Valton oma ampluaad avardama kahes suuna, avaldades novellide kõrval nii mahukaid romaane ja jutustusi kui ka aforismikogumikke, pisiproosat, luuletki. Esimeste kogude ,,Veider soov"(1963) ja ,,Rataste vahel"(1966) valdavalt realistlikud elupildid ei eristu kuigivõrd proosa peahoovusest. Poolehoid nn väikesele inimesele, tööpoeesia ja lihtne stiil lähendaksid neid nagu nõukogulikule paradigmale, kuid samas peegeldab Valton argistes pisiasjades nõukogude süsteemi nuripidisusi. Teises kogus saab selgemad piirjooned üks Valtoni kandvaid teemasid, mis on kokku surutud pealkirjakujundusse: tavaline inimene ,,rataste vahel", talle arusaamatus bürokraatlikus masinavärgis, mis toodab võõrandumist. Hilisemas loomingus laieneb see
hüpperbooli(liialdus) kõrval torkab silma ka metonüümia(osaterviku asemel). Luules esineb tihti Piibli motiive("Verivalla"). Under mõisatb , et uks jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimesele elulootust. ("Ma elan") Loomingulisest kõrgtasemest annavad tunnistust tema järgmised neli luuleraamatut. "Hääl varjust"(1927) ja "Rõõm ühest ilusast päevast"(1928) - on vastandlikud, mure ja rõõm , inimhinge öö-ja päevapool. "Hääl varjust" - 1)realistliku kujundlikkusega elupildid. Asub otsekui kõrvalvaataja positsiooni. Esile tõusevad agulivaated( "Agulis" , "Vaeste patuste tänaval"). Aguliteema on iselaadne - kujundlik, üliinimlik, lüürikaomane.2) sisemonoloogid, sisevaatused, kõnelused endaga.Korduvad hirm,mure, eluvaev,ummikutunne.("Ahastaja" , "Vaev"). "Rõõm ühest ilusast päevast" - esil inimese sisemaailma teine pool - elujaatavad tungid nig loomulik elurõõm.Ühtekuuluvustunne loodusega.("Raismik.Mets").
annaabi.ee 
