Säästliku eluviisi valud ja võlud Mis on säästmine? See on kokkuhoid, mõne arust ka koonerdamine. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Säästmine saab tihtipeale alguse soovist osta midagi kallimat, mille kohene välja ostmine pole võimalik. Kuigi leidub ka teistmoodi põhjuseid. Selleks, et säästa, tuleb vähem kulutada. Väiksemate kulutuste jaoks millestki loobuda või asendada odava alternatiiviga. Loobumise halvemaks küljeks on kindlasti harjumuste muutmine. Peab hakkama mõtlema, kuidas hoida kokku näiteks toidult, kommunaalkuludelt ja kommunikatsioonivahenditelt. Toidu pealt säästmine pole väga keeruline, kuna odavaid alternatiive erinevatele toiduainetele leidub väga palju. Keerulisem on seda teha aga interneti või TV arvelt inimesel, kes harjumuspäraselt neid väga palju kasutab. Olles igapäevane internetis surfaja ja pidev teleri vaataja, ei kujuta see inimene kindlasti ette, et ühel päeval pole tal enam neid kumbagi...
,,Dekameron" Giovanni Boccaccio, novelli kui kunstilise zanri rajaja, suutis kirjutada teose, mis põhjustas jahmatuse ja tekitas vastakaid tundeid teda ümbritsevas keskaegses maailmas. Ta naerab kuntslike ja aegunud keskaegsete elunormide üle ja ülistab armastust, andmata õigustust majanduslikel kaalutlustel sõlmitud sundabieludele. ,,Dekameroni" saja novelli peategelasteks on erinevate ühiskonnakihtide esindajad ja ka nende arusaam moraalist on mitmekesine. Teoses on koomilisi lugusid alama astme kleerikutest, kaupmeestest, jõukatest linnakodanikest, talupoegadest ja õukondlastest. Ei puudu ka traagika, Boccaccio puudutab ka õnnetute armastajate kurbi saatuseid.
2. 15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüütelkonna kombestiku ja elunormide kujundaja. Rüütlikirjanduse viljakaim levikuala oli Prantsusmaa. Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2. Sirventees sõttaminekulaul 3. Tensoon kahe poeedi vaidlus 4
Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast,armukadeduses, abielurikkumisest.Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam, kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama labilõike kui ükski teine renessansikirjanik.Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed , käsitöölised , ametnikud , lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust- loodusepärasust.Ta naerab kunstlike ja aegunud keskaegsete elunormide üle.Abieli rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasienamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud).Ta õigustab ka erootilist armastust ja seksuaalset kirge, kuigi see tema kaasajal ja hiljemgi paljudele siivutu tundus. Novell lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber.Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga ``Dekameron``
Kõige viljakam oli rüütlikirjandus Prantsusmaal.Kujunesid välja uut tüüpi aadelkonnast pärit laulikud., keda kutsuti o Põhja-Prantsusmaal truväärideks o Lõuna Prantsusmaal trubaduurideks Rüütlikirjanduse liigid 1. Jutustuslikud värssteosed.Rüütliromaan 2. Lüüriline luule.Rüütliluule. Rüütlikirjanduse teemad: o Armastusteema. o Rüütlite kombestiku ja elunormide kujutamine. Tähtsus. 1. Keskaegne kirjandus kaotas anonüümsuse.Autor teada. 2. Kirjandus nihkus ilmaliku elutunde poole ja eemale kirikudogmadest. 3. Jäädvustas rüütlite elu ja kombestiku 4. Kirjanduse ühiskondlik mõju suurenes. 5. Tõi kultuuri uue joone: austuse naise kui isiksuse vastu. Ehkki rüütlikirjandus sai põhimõjutused Prantsusmaalt, arenas see edasi mujal Lääne-Eüroopas.Eeskätt Saksamaal ja Inglismaal. 4.Rüütliromaan
Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust looduspärasust. Ta naerab kunstlike ja aegunud keskaegsete elunormide üle. Abielu rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasi enamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud). Ta õigustab ka erootilist armastust ja seksuaalset kirge, kuigi see tema kaasajal ja hiljemgi paljudele siivutu tundus. NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron".
Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust – looduspärasust. Ta naerab kunstlike ja aegunud keskaegsete elunormide üle. Abielu rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasi enamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud). Ta õigustab ka erootilist armastust ja seksuaalset kirge, kuigi see tema kaasajal ja hiljemgi paljudele siivutu tundus. NOVELL – lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süžeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Žanri rajas Boccaccio oma novellikoguga “Dekameron”.
Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas). Inimlikkus tähendas Boccacciole loomulikkust looduspärasust. Ta naerab kunstlike ja aegunud keskaegsete elunormide üle. Abielu rikkuma paneb Boccaccio novellide tegelasi enamasti abielupoolte ebasobivus (sundabielud, n-ö majanduslikud abielud). Ta õigustab ka erootilist armastust ja seksuaalset kirge, kuigi see tema kaasajal ja hiljemgi paljudele siivutu tundus. NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron".
Sel teel viisid nad diskussiooni punktini, kus kiriku autoriteedid ja struktuurid ja praksis muudeti kõrgemaid autoriteete kasutusele võttes küsitavaks. Sellega oli tee usupuhastuseni avatud. Humanistid hakkasid kirikut kritiseerima. Hiliskeskaja usuelu Humanismi usulist iseloomu kujundas peamiselt soov teostada kristlikku elufilosoofiat ja elustiili. Seejuures sattus see elufilosoofia aga sisemistesse vastuoludesse. Ühest küljest nõudis humanism kristlik-sakraalse ühiskonna elunormide alusel maailma ümberkujundamist, kuid teisalt väljendas see ka haritud inimese rahu-igatsust ja soovi pääseda sellest maailmast. Humanism liikus seega hoopis teistel radadel kui senine teoloogia. See rõhutas kristluse vaimset ja religioosset universaalsust ja pidas pühaks utoopiat inimeste kiriklikust ja universaalsest ühtsusest, kus igasugused religioossed erinevused on kõrvaldatud. Esindajateks olid Brixteni piiskop Nicolaus Cusanus, Erasmus Rotterdamist, Thomas More,
annaabi.ee 
