Teine võimalus, mida ka enamasti kasutatakse, on see, et siirdatakse täiesti võõra inimese organ ja siis peab selle ,,võõra" elundiga elav inimene võtma terve elu ravimeid, mis takistavad tema organismil selle vastu võidelda. Inimese kaitsesüsteem põhineb võimel täpselt eristada oma ja võõrast ning seetõttu on siirdatud elund meie keha jaoks sama ohtlik sissetungija kui mõni bakter või viirus.Põhiosa siirdatavatest elundeist saadakse siiski inimestelt kes neid enam ei vaja, ehk on õnnetu juhuse tõttu elu kaotanud. Ka sellisel juhul on tegemist annetamisega, sest seda ei saa teha ilma nõusolekuta. Elus inimene saab anda nõusoleku oma elundite surmajärgseks kasutamiseks, kui täidab elundidoonori kaardi. Nende puhul, kes seda teinud ei ole, võivad nõusoleku anda kõige lähemad sugulased, kes doonorit hästi tundsid ja tema soove teadsid
2. trigonum fibrosum dextrum et sinistrum 3. septum membranaceum 17) milline klapp asub parema koja ja vatsakese vahel, tuua osad valva tricuspidalis (cuspis anterior, posterior et septalis) 18) mida ühendab lootel ductus arteriosus truncus pulmonalis’e alaneva aordi algusosaga ! 2. Veenid, lümfisüsteem ! 1) milliste veenide ühinemisel moodustub v. portae hepatis, kust viib verd (üldnimetus) v. mesenterica sup., v. mesenterica inf., v. lienalis; viib verd paarituist kõhuõõne elundeist (mao- sooltorust, kõhunäärmest, põrnast) 2) ülajäseme pindmised veenid, nimetused, kust algavad, kuhu suubuvad 1. v. cephalica suubub v. axillaris’esse 2. v. basilica suubub v. brachialis’esse või v. axillaris’esse v. cephalica ja v. basilica algavad käeselja nahaalusest võrgustikust 3) parem lümfijuha ductus lymphaticus dexter (paejuured, drenaazi piirkond, kuhu suubub) tekib parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel; kogub lümfi paremast ülemisest
Peaajul (anatoomiliselt täpsemini: suuraju koorel) on inimorganismis eriline roll. Meie kehas on mitmeid elundeid, mille normaalse tegevuseta ei ole elu võimalik. Elu tähtsamad organid on süda, kopsud, maks, neerud, sisenõristusnäärmed. Ka peaaju kuulub sellesse loetellu, sest tema teatud piirkondade kahjustused toovad kaasa elu lakkamise. Kuid peaaju on midagi hoopis enamat kui üks inimese eksisteerimiseks tarvilikest elundeist. Vaid korrapäraselt arenenud ning häireteta töötav peaaju tagab inimesele ainuomased võimed, kujundab inimese psüühikat: tegelikkuse abstraktse tunnetamimse, sõnalise mõtlemise ja suhtlemise teiste inimestega, intellekti. Ainult tänu peaajule on inimene täisväärtuslik sotsiaalne olend. Peaaju pidev arenemine ja täienemine on olnud ja on alus inimkonna arengule, on loonud kultuuri ja tsivilisatsiooni, teaduse ja kõik kaunid kunstid. Peaaju on mitte üksnes elu vaid ka
Kaheksandaks nädalaks on nägu vormi võtnud: on tekkinud ninaots, välja on joonistunud sõõrmed, kujunenud on suu. Juba on olemas keel. Formeerunud on sõrmed ja varbad, kuigi on veel kilega kokku tõmmatud. Käed ja jalad on pikemaks muutunud, märgatavad on õlad, küünarnukid, reied ja põlved. Loode on küllalt liikuv, kuid sina seda veel ei tunne. Embrüo pikkus on 22-24 mm. Nüüd on loode maasikasuurune. Juba on märgata väliskõrva. Suurem osa elundeist on juba formeerunud, ning edaspidi toimub vaid nende kasvamine. Aktiivselt arenevad luud ja liigesed. Kolmas kuu 9. nädalal embrüo "selg" sirutub, sabake aga "kuivab ära". Pea on ikka veel ebaproportsionaalselt suur ning rinnale kallutatud. Silmad on juba piisavalt formeerunud, kuid membraaniga üle tõmmatud. Laps hakkab veidi liikuma, kuid esialgu teeb selle kindlaks ainult ultraheli. Arenevad edasi käed ja jalad. Järkjärgult kaob kile sõrmede ja varvaste vahelt.
Tihti hakkab kerasviburlase koloonias mõni viburloom paljunema ja nii moodustuvad kerasviburlase sisse tütarkolooniad. Mõnedel viburloomadel on olemas ka valgustundlik silmtäpp, mille abil nad eristavad valgust ja pimedust. Kui sellised viburloomad tajuvad valgust, ujuvad nad selle poole. Enamik ainurakseid pole aga võimelised fotosünteesiks ja toituvad teistest elusolenditest - bakteritest ja ainuraksetest. Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks. Ainuraksed on näiteks amööbid, silmviburlased, hulkraksed on taimed, loomad. 2. Epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaoosi seestpoolt või moodustab näärmeid. Epiteelkude koosneb peaaegu ainult rakkudest, rakkudevahelist ainet on minimaalselt
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga
annaabi.ee 
