Samamoodi nagu mõisted edu ja edukus on kõigi jaoks erineva tähendusega, on ka selle kõige saavutamise viisid ja võimalused inimestel erinevad. Siinkohal võib tsiteerida PHS'i 99ndat lendu- Me ei avasta teed eduni, vaid me teeme ise selle tee. On inimesi, keda saadab edu juba hällist saati, selle tagavad neile nende vanemad. Hoolimata sellest ei oska inimesed seda ära kasutada ja enda kasuks pöörata. Põhjuseks võib pidada seda, et sellised hellitatud elunautijad on harjunud asjade lihtsa kätte saamisega. Nad ei oskagi oma tahte saavutamiseks pingutada. Nende jaoks on loogiline, kui asjad kulgevad täpselt nii nagu see neile kasulik on. Teised aga pingutavad terve elu, et saavutada edu, mis tagab nende jaoks õnne. See võib neil õnnestuda, ent nad võivad ka sellega tegeleda surmani, seda siiski saavutamata. Mõnele võib õnn ja raha hoopiski sülle kukkuda, kasvõi lotovõidu näol. Sellised inimesed ei pruugigi oma unistuste jaoks
hüve. Poliitikas on palju seost hüvega. Näiteks poliitikas jälgitakse õiglust ja seadusi, kuid nendes on palju vastuolu ja hajuvust. Just hajuvus on seotud ka hüvega. Hüve alla mõeldakse ka õnne hea elu. Kuid õnn võib olla igaühel erinev. Näiteks vaesele võib olla õnneks raha, siis haigele inimesele hoopis tervis. Kõige lihtsameelsemad ja labasemad võtavad õnne ja hüve kui naudingut. Selle pärast ongi lihtsamad inimesed elunautijad ja nad ei näe mingit kindlat eesmärki ega ka ürita pingutada eesmärgi täitmise nimel. Samas ütleb Aristoteles, et need, kes millegi saavutamiseks hästi ja üllalt käitudes toob naudingu ja nauding kuulub hinge juurde. Kuid neid ei saa nimetada elunautijateks, kuna mõni näeb suurt vaeva ja on üllas oma eesmärgi saavutamisel. Hüvedest võib rääkida kahte moodi - need, mis tulevad iseenesest ja need, mis tulevad abivahendiks
AD. Olümpiamängude iseloom võis selle aja jooksul loomulikult muutuda. Näiteks kasutasid kreeka poksijad himantes't, pehmeid ribasid oma käte ümber, ent rooma poksijad hakkasid kasutama caestus't, metallist katet, mis pidi vastast tõsisemalt vigastama. Gladiaatorid ei võistelnud üksnes üksteise vaid ka loomade, näiteks lõvide vastu. AntiikRooma oli sõjaväeline impeerium, nad kasutasid võitluskunste sõjaväelise väljaõppe osana. Samal ajal olid roomlased ka elunautijad, sellest annavad tunnistust ka rooma saunad ehk termid. Roomlased ei viitsinud ise ennast treenida, nad vaatasid pigem teisi võistlemas. Seega erinevad roomlased kreeklastest, kes ise oma keha treenisid. 391.AD muutud kristlus ametlikuks riigiusuks Roomas, kaks aastat hiljem, 393.a.peeti viimased olümpiamängud. Nad olid muutunud liiga julmaks ja vastuvõetamatuks kristluse õpetusele.
Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil. 25. Voltaire Voltaire (1694-1778), pärisnimega Francois-Marie Arouet. Voltaire'i kirjanikunimi tuleneb ühest kohanimest, mida ta muutis. Ta ema oli aadlik, isa kodanlusest. Isast sai kohtunotar. Voltaire puutus koolis kokku kõrgaadli lastega, kes teda aitasid edasises elus. Voltaire polnud notariametist huvitatud. Tema hakkas läbi käima humanitaarringkonnaga, kes olid ilmalikud elunautijad, taevavõimu ja riigivõimu pilkajad. Tal on pilkav irooniline stiililaad. Ta pandi aastaks bastiisse, kus tal oli võimalik tegeleda kirjanikutööga. Selle aja jooksul lõpetas oma näidendi „Oidipus“ ja võitis sellega kirjanduslikku kuulsust. Ta sattus ka teist korda bastiisse. Tekkis arusaamatus noore aadlikuga. Seejärel saadeti ta Prantsusmaalt välja. Voltaire reisis Inglismaale, kus viibis 3 aastat. Tema jaoks olid need 3a rikastavad. Puutus kokku
Naaberrahvaste ja -hõimude vaheline vastastikune või ühesuunaline pila (nn. blason populaire) on kõigi ajastute folklooridele omane universaal. Uurijad (nt. Christie Davies) on koostanud detailseid nimistuid ja skeeme selle kohta, millised rahvad milliseid traditsiooniliselt pilavad. Suuremate rahvaste jaoks on kujunenud rahvusvaheliselt tuntud etnostereotüüpsed "portreed": juudid on kavalad, ahned ja kitsid; prantslased on kombelõdvad elunautijad; inglased on vaoshoitud ja kaledad mõistuseinimesed; sotlased on kitsiduse võrdkujud; itaallased jpm. lõunamaa rahvad on keevaverelised ja räpasevõitu; mustlased vahetavad hobuseid, rändavad, kerjavad ja varastavad. Nendele stereotüüpidele orienteeritakse sisumotiive ka hästituntud nn. kolme rahva lugudes, kus viimane kolmest motiivist eristub teistest ja kätkeb ühtlasi puänti. Need jõujooned ja karakteristikud võivad sotsiaal-ajalooliste muutustega käsikäes muutuda.
osa. Voltaire ja Rousseau -põhilised valgustajad 2. Voltaire'i, Rousseau' kirjanduslik tegevus Voltaire (1694-1778) Päris nimi: Francois-Marie Arouet. Kodanlase klassis, ema oli väike-aadlik. Isast sai kohtu notar. Poisist sai ametijätkaja. Voltaire ei olnud aga huvitatud sellest ametist. Hakkas läbi käima humanitaarse seltskonnaga, kes olid ilmalikud elunautijad, nii taevase kui riigivõimu üle nad irvitasid. Voltaire omandas seega ka pilkava stiili. See tõi talle pahandust ja ta pandi Bastille´i. Võitis kirjandusliku kuulsuse oma ,,Kuningas Oidipuse". Käsitles sama müüti. Tema järgmine näitemäng samuti. Kuid sattus siiski [Bastiisse], seejärel saadeti Prantsusmaalt välja. Voltaire valis Inglismaa, kus viibis kolm aastat. Need olid tema jaoks rikastavad, arendavad. Esmalt filosoofilises
annaabi.ee 
