Budism Budism tekkis VI saj. ekr. Kirde-Indias. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddhartha Gautama. Tema sünni- ja surma aastat täpselt ei teata, kuid tõenäoliselt elas ta aastail 556-486 ekr. Ühe eluloolise legendi järgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule kombele sünnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nähes mungaks. Et ennustus ei täituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel. Ta otsustas otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rõivastesse
perekond ei olnud majanduslikult väga heal järjel ning pidid seega alati mõtlema ja arvutama, kuidas rahaasjadega välja tulla. See, et nende perekond elas peost suhu ja kuu lõpuks oli raha alati otsas, tuli mulle samasuguse üllatusena, nagu see, et ta on läbinud läbi Põhja-Hispaania palverännaku. Olenemata kuu ajaga 800 jalgsi läbitud kilomeetrit, nimetas ta ise seda raamatu esmaesitlusel parimaks puhkuseks, mida ta varem kogenud on. Antud teose puhul on tegemist eluloolise menuraamatuga, kuna kirjeldab Stigi enda elu mingit perioodi ja seiklusi, mis pole varem avalikkuse ette jõudnud. Samuti on see raamat küllaltki enesepaljastuslik. Teoses on kujutatud aega alates sellest ajast, kui Stig oma perekonnaga Lasnamäele kolis, sellel ajal oli ta pooleteise-aastane. Raamatu kirjutamise lõpetas ta palverännaku lõpus ehk selle aasta (2015) oktoobri alguses. Aastates teeb see üle 33 aasta
Budism. Budism tekkis VI saj. E. Kr. Kirde-Indias vastukaaluks brahmanismi, Polüteismile ja ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde- India valitseja poeg Siddhartha Gautama.Tema sünni-ja surma aastat täpselt ei teata, kuid tõenäoliselt elas ta aastail 556-486 e.kr. Ühestki usulisest õpetajast ei ole jutustatud nii palju legende, kui Gautamast. Kuid neil legendidel on siiski ajalooline tõepõhi. Ühe eluloolise legendi järgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule kombele sünnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nähes mungaks. Et ennustus ei täituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel. Kord väljaspool aeda jalutades nägi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda saatus. Pärast selle mõistmist tundus endine hiilgav elu tühine
saab oma teostes midagi taotluslikult väljendada, ning tõlgendamise printsiip, mis lähtus sellest, "mida autor öelda tahtis". Autori taassünd: a) autor on teose kui kauba omanik ja esindaja (intervjuud, esitlused jne) b) autorid kui ideoloogilisse "peavoolu" mittekuuluvad kirjanikud, vähemuste ideoloogia esindajad (mitte-euroopa, seksuaalvähemused, mitte-kesklassi esindajad jne) c) lugemist mõjutab see, mida teame autorist d) suur huvi eluloolise ja omaeluloolise kirjanduse vastu 1960ndate revolutsioon: ülestõus autoritaarsuse, autor=jumal vastu. Autor kasutab üldisi arusaamu, kontseptsioone, ideoloogiaid (nt stalinistliku kirjanduse peategelane peab olema kommunist). Lugeja ei pea kartma teksti valesti tõlgendada. Vana kontseptsioon autor=jumal, võib teha tegelasega, mida vähegi soovib. Tegelikult sõltub tegelase elukäik kõigist kõrvalmõjudest, autor ei tea kõike ette. 5
Käesoleva uurimistöö autorite meelest on Lennart Meri eluloo teema endiselt väga aktuaalne. Kuigi Meri nimi on enamikule eestlastele tuttav ja teda teatakse kui taasiseseisvunud Eesti Vabariigi presidenti, tahtsid loovtöö autorid uurida, mida ja kui palju n-ö tavainimesed (sealhulgas koolinoored) tänapäeval Meri kohta teavad. Sellel põhjusel koostasid töö autorid küsitluse, milles kontrolliti vastajate teadmisi mitme Meri eluloolise fakti kohta. 3 Antud uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade Lennart Meri eluloost ja tegevusest eelkõige poliitikuna. Samuti on töös analüüsitud korraldatud küsitluse tulemusi, et siis pakkuda soovitusi Meri legendi kindlamaks jäädvustamiseks. Töö koosneb kolmest suuremast peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse Meri elu kuni 1988. aastani: tema noorusaastaid, haridust ja kultuurilist tegevust. Teine peatükk peatub tema
samas elufaasis, võivad tekitada rollikonflikte, näiteks naine ema ja töötaja rollis. · Strukturatsiooniteooria (A. Giddens, 1984) vaatleb tegutseja ja struktuuri toimimist duaalses vastasmõjusuhtes, milles indiviid on ühiskonna struktuure kujundav agent ja on samaaegselt oma toimimises mõjutatud ühiskonna struktuursetest piirangutest ja võimalustest. · Biograafiline eneseteostus varasemas traditsioonilises ühiskonnas sai indiviidi eluloolise kujunemise juures määravaks vanus, sugu ja klassiline kuuluvus ning valikud olid pigem sotsiaalse positsiooni põhised; tänapäevaühiskonnas valitseb võimaluste paljusus ning inimelusid mõjutavad globaalsed muutused. Inimeste valikud on pigem elustiilipõhised. - Globaliseeruvad biograafiad - Globaliseeruv maailm on endaga kaasa toonud ka biograafiate globaliseerumise, kus ei olda enam seotud kindla kohaga. Kaasaegses
nagu see on Hollandis. Muidugi, see on odavam ja elavate jaoks "meeldivaim" lahendus," kirjutab Stellamor (4., lk 2378). Inimese enesemääramisõigus põhineb utilitaarsel (konsekventsiaalsel) eetikal - suurim võimalik õnn võimalikult paljudele. See moraalifiloosoofia, mille tähtsaim esindaja praegu on Peter Singer, käsitleb nii teadlikku elu - elusolendeid, kes tajuvad valu, rõõmu ja teisi emotsioone, nt imetajad -, kui ka eneseteadvuslikku elu, see tähendab inimest oma eluloolise mälu ja mõistusest tulenevate tulevikulootustega, nimest, keda nimetatakse nendest eeldustest tulenevalt isikuks. Kui inimesel puudub eneseteadvuslik elu - loode, vastsündinu, väikelaps, dementne või pöördumatult komatoosne inimene -, siis selle definitsiooni järgi pole ta isik, ta on kaitsmist väärt (ainult) niipalju, kui temas on teadlikku elu. Üksikisik otsustab moraali seisukohalt, kas ta nõustub loomade tapmisega (nt toiduks) või taunib seda.
aspektidele. Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Uuskriitika tekkis 1920. aastatel (kõrgaeg enne/pärast II ms) ja toetub peamiselt Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele ning on mõjutatud modernistlikust esteetikast. See suund hülgas aja- ning eluloolise vaatlusviisi (kirjandus kui ajaloo täiendaja), et keskenduda teose tekstielementide analüüsile. Uuskriitika tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelisseisundile ning tarbimisühiskonna/massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika keskmes on kirjandusteos ise (tekstikesksus), eriti luuleteosed. Põhialused: kirjandusteos kirjandusteosena (kui iseseisev/eneseküllane
Kolmkümmend aastat hiljem Viimase kolmekümne aastaga on mälu uurimine muutunud märgatavalt. Me teame, et mälu pole lihtne mehhanism, vaid kogum erinevatest vaimsetest kapatsiteetidest. Ühe mäluliigi olemasolu või puudumine ei tähenda tingimata, et kõik teised mäluliigid peaksid samuti olemas olema või samaaegselt puuduma. Ühes oma viimastest artiklites kirjutab Endel Tulving, et nägemine peab olema, võrreldes inimese eluloolise, episoodilise mäluga, üsna lihtne nähtus, kuna loodus on selle mitmel korral uuesti leiutanud (Tulving, 2002). Inimese mälu, mis võimaldab selle omajal mitte ainult ajas tagasi, vaid ka edasi rännata, on tekkinud aga vaid üks kord. Paljude uurijate kannatlik töö ja ka ootamatud geniaalsuse sähvatused on meid viinud palju lähemale selle unikaalse võime mõistmisele. Praktiliselt kõik olulisem,
annaabi.ee 
