realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reeglina need riigiorganid kuuluvad õiguse realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites Õiguse täpsus puudutab elulisis asjaolusid, mida õigusega korrastatakse.Õigusest peab tulenema ka selge ja arusaadav õiguslik tagajärg, mida õigusnormi abstraktne faktiline koosseis endaga seob. Õiguses omavad sõnade tähendused olulist rolli. Kui õiguse subjekt ei taba ära mõne normis esineva sõna tähendust, siis tekivad normist tulenevate õiguslike tagajärgede elluviimisel tõsiseid raskusi. Seaduslik tehnika püüab siin olukorda leevendada spetsialiseeritud
Liikseid lünki põhjustab ka õiguskorra noorus. Lüngad võivad õiguskorras olla kas: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1. Ehtsad lüngad. On tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest.Kui ka üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda pole, ongi tegemist ehtsa lüngaga. 2. Näivad lüngad. Kui seadusandja polegi kavatsenud elulisis asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega.Sellisel juhul ei tõusetu probleemi lünga ületamises või täitmises, sest see on näiv lünk. Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. 3. Väärtuslüngad. Tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli
võitlusest. Arabella kujunemisloo kaudu saab selgeks inimlikkuse ja headuse üleolek kurjast, omalt poolt toetab seda mõtet ka Arabella isa, röövlipealik Taaniel Tina moraalne pankrott ja häving. Kirjanik on suutnud selgitada mitmeid elu põhiprobleeme ning on teinud seda lastele mõistetava kujundlikkusega (R. Krusten 1995: 212). Ka muinasjutus „Sookoll ja sisalik“ (1986) püüab A. Pervik lastele arusaadavaks teha mitmeid elulisis põhitõdesid (R. Krusten ... 1995: 212). Raamat tutvustab poeeetilises muinasjutuvormis looduseseadusi ja keskkonna ühtsust (O. Kruus ... 1995 ja 2000 405). Tegevus toimub soos ja tundub, et kirjanik on ainet saanud oma lapsepõlvemailt. Sookoll on justkui soohaldjas, kaitsevaim, st et teised tegelased peavad teda selleks (M. Müürsepp... 1995: 50). Ta laseb muidu nii heatahtlikult ja ilulembelisel sookollil vangipõlves kurjaks ning tuimaks muutuda
vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Selline peab välja nägema tegelikkus; see on seaduses kirja pandud. Õigusnorm kirjeldab meile olukorda, mille saabumisel saabub õiguslik tagajärg. Eluliste asjade kirjeldus õigusnormis, mille on seaduslooja valinud - see ongi abstraktne faktiline koosseis. Abstraktne - see on välja valitud pidades silmas ÜLDISTUST. Neid elulisis asjaolusid, mis seadusandja õigusnormis esitab, neid nimetame jba JURIIDILISTEKS FAKTIDEKS (Tegelikkus, mille seadusandja kirja paneb). Juriidilise fakti esinemine seob endaga õiguslikud tagajärjed! Kui oleme sattunud abstraktses faktilises koosseisus kirjeldatud situatsiooni; juriidiliste faktide maailma, siis selles situatsionid järgnevad teatud õiguslikud tagajärjed, kujuneb kord. Õigusnormi kontekstis nimetatakse seda õigusnormi hüpoteesiks. Elulised asjaolud, mis on
realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reeglina need riigiorganid kuuluvad õiguse realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites Õiguse täpsus puudutab elulisis asjaolusid, mida õigusega korrastatakse.Õigusest peab tulenema ka selge ja arusaadav õiguslik tagajärg, mida õigusnormi abstraktne faktiline koosseis endaga seob. Õiguses omavad sõnade tähendused olulist rolli. Kui õiguse subjekt ei taba ära mõne normis esineva sõna tähendust, siis tekivad normist tulenevate õiguslike tagajärgede elluviimisel tõsiseid raskusi. Seaduslik tehnika püüab siin olukorda leevendada spetsialiseeritud
reaktsioonilisi tegusid, eriti nende pidurdavat mõju rahvakooli arengule. CRJ nõudis usuõpetuse vähendamist kooli tunnikavas, imalike õppeainete osa suurendamist, paremaid kooliõpikuid ja kvalifitseeritud kooliõpetajate ettevalmistamist, koduse kasvatuse parandamist, väärtusliku ilukirjanduse loomist ja uue kirjaviisi kehtestamist. Nõnda oli ta juba mingil määral kavandanud eesti rahvusliku liikumise põhiprogrammi, mille eest ta aktiivselt võitlusesse astus. Oma talurahva elulisis vajadusi väljendavate seisukohtade kaitsel sattus Jakobson paratamatult vastuollu balti-saksa ülemkihtide ideoloogia ning poliitikaga. Kõige teravam konflikt tekkis tal oma vastastega 1870. aastal väljarändamise probleemi arutamisel. Algas eesti ajakirjanduses seninähtamatu ulatuse ja teravusega poleemika, mida hakati nimetama ,,suureks sulesõjaks" ja mis lõppes CRJi väljatõrjumisega eesti ajakirjandusest mitmeks aastaks. 2.5 Põllumajanduslik tegevus
mingi piirangu või erandi puudumises. Selliste lünkade täitmine toimub teleoloogiliselt.; c) Ehtne lünk – kui selgub, et regulatsioon on tõesti puudulik, kui ilmneb mingi situatsioon, mis peaks olema reguleeritud, kuid ta seda tegelikult ei ole; d) Näiline – võimaldab väärarusaama normist, kuid hoolikal tõlgendamisel selgub, et siiski pole lünka, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisis asjaolusid faktilise koosseisuga siduda; e) Primaarne – lünk õigusakti vastuvõtmisest alates; f) Sekundaarne – lünk kujuneb läbimõtlematu õigusloome tagajärjel g) Lünk õigusnormis või –aktis h) Lünk õigusharus või – süsteemis Lünkade ületamise viisid: 1) Lahendamise lõpetamine – kooskõlas kehtiva õigusega ja pädeva subjekti poolt 2) Tõlgendamine – tõlgendused ja argumendid peavad olema kontrollitavad
annaabi.ee 
