nii võitja, kui ka kaotaja. Tiina satub peale ema hukkamist Tammaru perekonda, kes on võtnud nõuks ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps üles kasvatada. Tiina erineb aga Tammaru pererahvast mitmeti, ta on tumedamat verd, on alati vabaduses elanud. Seetõttu ei suuda Tiina omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale. Tema kirglik loomus ei suuda leppida inimest alandavate ja moonutavate oludega. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere traditsiooniliste tõekspidamistega. Inimesed lihtsalt ei suutnud leppida sellega, et Tiina on teistest erinev ja lihtsalt häbistasid teda selle tõttu. Tiina tunneb, et ta ei sobi sellesse maailma ja üle kõige ihkab vabadust. Selle põhjal võiks öelda, et Tiina oli võitja, sest sai oma unistatud vabaduse. Tiina erandlikkus, tema nooruslik trots ja vastuhakk tavadele viib ta libahundiks kuulutamiseni, inimeste hulgast eemaldumiseni ja hukkumiseni
· Kaval-Ants ja Vanapagan (1912); · Libahunt (1912)- kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget pärisorjuseaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale, kannatlikku saatusega leppimist; tema kirglik loomus ei tunnusta inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere - peremehe ja perenaise, tütar Mari traditsiooniliste tõekspidamistega. Perepoeg Margus püüab Tiinat mõista, kuid on selleks 9 liiga arg ja traditsioonide kütkes, et lõplikult Tiina poole hoida. Tiina erandlikkus, tema nooruslik trots ja vastuhakk tavadele viib ta libahundiks
hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm) · Libahunt (1912)- kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget pärisorjuseaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale, kannatlikku saatusega leppimist; tema kirglik loomus ei tunnusta inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere - peremehe ja perenaise, tütar Mari traditsiooniliste tõekspidamistega. Perepoeg Margus püüab Tiinat mõista, kuid on selleks liiga arg ja traditsioonide kütkes, et lõplikult Tiina poole hoida. Tiina erandlikkus, tema nooruslik trots ja vastuhakk tavadele viib ta libahundiks kuulutamiseni, inimeste hulgast eemaldumiseni ja hukkumiseni, millega aga ühtlasi on löödud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunt" on
Tiina, kes on hukatud "nõia" tütar. Sellest hoolimata otsustas Tammaru perekond Tiina enda juurde võtta ja ta ülesse kasvatada. Tiina ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale, kannatlikku saatusega leppimist; tema kirglik loomus ei tunnusta inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Tiina ihkas vabadust. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere - peremehe ja perenaise, tütar Mari traditsiooniliste tõekspidamistega. Tiina on tumedat verd kuid Tammaru pere ning Marigi on heledaverelised. Tiina on alati vabaduses elanud, kuid Tammarud on pärisorjad. Perepoeg Margus sai Tiinaga hästi läbi ja neil oli plaanis isegi abielluda. Mari aga ei olnud sellega nõus, kuna ta soovis Marguse heakskiitu ja ise koos temaga olla. Mari rääkis Margusele, et ta olevat näinud kuidas Tiina hundiks muutub ja vasika ära sööb
Rahvapärimuslikule ainestikule tuginedes on siin kujutatud kahe vastandliku elusuhtumise kokkupõrget kauge pärisorjusaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud "nõia" tütar, ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelavallale. Tema kirglik loomus ei tunnista kannatliku saatusega leppimist, inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub see erandlik külaneiu konflikti oma kasvukeskkonna ja kogu olemasoleva elukorraga, nooruslik trots ja tuline temperament viib tema vastukaku tavadele traagilise lahenduseni: kiiva kasuõe poolt libahundiks kuulutatuna lahkub Tiina inimeste hulgast ja hukkub, millega aga ühtlasi on loodud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunti" läbiv pingestatus tugineb oma põhiolemuselt romantilisele konfliktile ja sellele vastavalepeategelasele, kusjuures teos nii oma kujudesüsteemi kui ka kompositsiooni poolest kunstiliselt tihe ja terviklik. Draama
Rahvapärimuslikule ainestikule tuginedes on siin kujutatud kahe vastandliku elusuhtumise kokkupõrget kauge pärisorjusaja olustikus. Peategelane Tiina, hukatud ''nõia'' tütar ei suuda omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelavallale. Tema kirglik loomus ei tunnista kannatliku saatusega leppimist, inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub see erandlik külaneiu konflikti oma kasvukeskkonna ja kogu olemasoleva elukorraga, nooruslik trots ja tuline temperament viib tema vastukaku tavadele traagilise lahenduseni: kiiva kasuõe poolt libahundiks kuulutatuna lahkub Tiina inimeste hulgast ja hukkub, millega aga ühtlasi on loodud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunti" läbiv pingestatus tugineb oma põhiolemuselt romantilisele konfliktile ja sellele vastavalepeategelasele, kusjuures teos nii oma kujudesüsteemi kui ka kompositsiooni poolest
annaabi.ee 
