asemel Pänumaa külakeses, kus lähimad naabrid on poole kilomeetri kaugusel võin lisada, et hetkel pole meil ka ajalehti või kirju, sest postimees tüdines lõplikult auklikest teedest ja pani ameti päevapealt maha. Kui tsiteerida Jüri Mõisa, siis piltlikult ,, Ehitusmaterjalide hind on üle Eesti ühesugune, aga sellest ehitatud maja väärtus väga erinev olenevalt sellest, kus maja asub. Kui asuda elama linna, kus on sadam ja ülikool, siis on elukohavalik tänapäevaste parimate teadmiste juures tehtud ratsionaalselt nii elukvaliteedi kui laste tulevikuväljavaadete mõttes. ,, (Maahelt, 2011) Tallinn on ammustest aegadest olnud lisaks ihaldusväärsele elupaigale ka kaubalinn. Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 1248. a linnaõiguse ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 1346. aastal sai Tallinn laokohaõiguse, mis tähendas, et
Nad maksid rahamaksu, et end kohustustest vabaks saada. teokohustus- Teokohustus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi oma töövahenditega mingi osa nädalast mõisa jaoks tööd tegema. Nii tasus ta enda all kasutuses oleva talumaa eest. loonusandam- Talupoja poolt maaisandale tasutav naturaalrent. Talupoeg andis ära kindla osa oma saagist, mis tavaliselt tasuti teraviljaga. Sunnismaisus- Üks pärisorjuse põhitunnuseid, kus talupoeg oli aheldatud maa külge ning tal puudus elukohavalik. Mõisnikud vahetasid või müüsid omavahel sunnismaiseid talupoegi maast lahus. Pärisorjus- Talupoegade maaisandast ja kohustustest täielikult sõltuv aste. Talupoegi võis müüa maast ja perekonnast lahus. Kehtis ka surnud käe õigus. Linnaõigus- Õigusnormide kogumik.Valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja normid. Määratleti linna omavalitsus, territoriaalne ulatus, kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle
vajadused, vaated, väärtused, uskumused ning ka erinev jõukuse tase ja mõjukus ühiskonnaelus. ÜHISKONNA SOTSIAALNE JA DEMOGRAAFILINE KOOSLUS 06.09.18 Sotsiaaldemograafiline profiil on kogum sotsiaalseid ja demograafilisi tunnuseid, mis iseloomustab konkreetset inimest või inimrühma. Demograafilised tunnused on seotud inimeste loomuliku bioloogilise käitumisega inimesed sünnivad kas meesteks või naisteks, vanus või siis rahvuslik kuuluvus, elukohavalik. Sugu Vanus Rahvus Perekonnaseis Sotsiaalsed tunnused määravad inimese positsiooni ühiskonnas. Haridustase Ametigrupp Klass (sissetuleku järgi) Hõivestaatus (pensionär, õpilane, töötu jms) Kuna ühiskond on mitmekesine, peavad poliitikud leidma viise, kuidas huvisid tasakaalustada ja lepitada nii, et ühiskonnas ei tekiks konflikte. On mõeldamatu, et
funktsioone. Perekonnatüübid • Industriaalühiskonnas, aga samuti näit eskimotel, on tavaline, et koos elavad abi- elupaar oma lastega. • Suurpere — 2 või enam suguluses olevat abielupaari koos lastega, kes jagavad ühist majapidamist. Sinna võib kuuluda ka üksiksugulasi. • üksikvanema majapidamine koos lastega (lahutatud, lesk, vallasvanem) • omavahel mitte suguluses olevate paaride suurpered, vahel religioossed kom- muunid. Elukohavalik Elukohavalik võib olla mitmesugune: • patrilokaalne — pruut kolib mehe pere juurde. Kõige tavalisem oli see karjandus- ja põllumajanduskultuurides. • matrilokaalne — mees kolib abielludes naise pere juurde. Levinud on selline elukohavalik ühiskondades, kus naisel on suhteliselt tähtis roll. Sagedamini aia- viljelus. • ambilokaalne — paari vaba valik, kumma pere juures elada. Tavaline küttide juures, seotud ressursiga.
uuris edasi. Avastas enda jaoks loodusliku valiku, mis elimineerib vähemkohased. Tema puuduseks oli, et ei suutnud selgitada, kuidas tunnused päranduvad, seetõttu oli LV paljude jaoks hägune. 7. Millised olid Darwini teooria põhieeldused? Indiviidid erinevad ja erinevused päranduvad. Sünnib rohkem, kui ellu jääb. Olelusvõitlus kohaseim jääb ellu ja annab järglasi. Erinevates tingimustes on kohasemad erinevad aine liigitekkeks. Resurssid on piiratud (toit, elukohavalik) ja suhteliselt püsivad pika aja kestel. 8. Mille poolest erines 19. sajandi lõpul enamlevinud arusaam evolutsioonist Darwini omast? Siis tunnistasid juba kõik, et liigid muutuvad, aga muutumise mehhanism jäi vaieldavaks. Oli kaks leeri saltatsionistid (Huxley, Haeckel, Bateson) ja biomeetrikud (Weldon, Galton, Pearson). Biomeetrikutele sobis looduslik valik, mis toimus populatsioonis pidevalt ja sammhaaval.
Abieluturg paarilise otsimisele suunatud tegevus Sugude arvuline suhe meeste arv naiste kohta Meeste defitsiit seda tekitavad: sõjad 38 suur kuritegevus (mustade seas USAs) naiste defitsiit seda tekitavad: tüdrukute vastu suunatud infantitsiid (naissoost looteid tapetakse sagedamini kui meessoost). äärmuslikud elutingimused (metsik lääs). Elukohavalik: kus uus abielupaar elama hakkab patrilokaalne mehe sugulaste juurde (inimene on pigem patrilokaalne) matrilokaalne naise sugulaste juurde neolokaalne uude kohta, omaette. Ka loomade puhul võib eristada: patrilokaalsed liigid (shimpans, inimene) isased jäävad oma sugulaste juurde, emased rändavad grupist välja. Matrilokaalsed liigid (enamus imetajatest) isased rändavad grupist välja)