Nende asutuste eermärgiks on võimaldada nii kodumaistele kui ka välismaistele kultuuri huvilistele juurdepääsu kohalikele kultuurivaradele, kasutades täiel määral IKT (Information and Communications Technology) võimalusi. Erisugused näitused võimaldavad kultuuriliselt mitmekülgsele kohalikule kogukonnale ligipääsu teenustele ja ressurssidele, mis üldiselt ei ole kättesaadavad. Kultuurilise mitmekülgsuse toetamine suurendab haridus-, majandus- ja sotsiaalalast tulu, panustab elukestvasse õppesse, sotsiaalsesse hälvamisse ja majanduslikku taastamisse ning mängib võtmeosa kogukonna ühtekuuluvuse edendamisel. Näitus on traditsiooniliselt ruum, kus objektid (kõige üldisemas mõistes siia alla kuuluvad kunst, raamatud , kultuuri- ja ajalooväärtused jne) on välja pandud vaatamiseks (ka müümiseks näit. messid ja näitusmüügid) publikule. Näiteks muuseumides oleks näituse tutvustaja e giid - infoteenindajaks-töötajaks, kelle poole saab külastaja pöörduda
Noorsootöö ei ole kitsalt suunatud ja enesessepöördunud valdkond, vaid mõjutab üldist ühiskondlikku õhkkonda ja väärtusmaailma. (praxis.ee, 2015) Noorsootöö on vajalik, kuna kui edendada inimõiguste, demokraatia, rahu, rassismivastasuse, kultuurilise mitmekesisuse, solidaarsuse, võrdsuse ja säästva arenguga seotud universaalseid väärtusi, saab noorsootöö anda ka ühiskondlikku lisaväärtust. Noorsootöö saab anda panuse noortega seotud poliitikavaldkondadesse, näiteks elukestvasse õppesse, sotsiaalsesse kaasatusse ja tööhõivesse. 4 2. Kuidas noorsootöö kaudu tulemuslikult noorte inimõigusi edendada ning kaitsta? 5 Eesti Vabariigi põhiseadus § 19 lg 2 sätestab, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349)
teadmisi bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonnamõju edendamisel. Kuna projekt on aastate jooksul saanud tunnustavat vastukaja ning on eeskujuks mitmele juba loodud ja loodavatele keskkonnaalastele projektidele, on see märk sellest, et ollakse õigel teel. Tuleb vaid meeles pidada, et projekt on jätkusuutlik vaid siis, kui keskendutakse kohalikele tingimustele ja suudetakse hinnata mõjusid, mida iga protsess endaga kaasa toob. Projekti tulebki suhtuda, kui elukestvasse protsessi, mis ei lõppe mingi kindla eesmärgi saavutamisega. [http://www.undp.org.pk/images/publications/Khalti%20Lake%20Survey,Final.pdf] 3 PAKISTANI MÄRGALADE PROGRAMM 3.1 Programmi eesmärk PakistanI Märgalade Programm (PWP) Khalti järve piirkonnas Ghizer viidi läbi ÜRO arenguprogrammi (UNDP), toel Pakistani Keskkonnaministeeriumi poolt uurimaks võimalusi mõjutada sotsiaalmajanduslikku ökoloogilist keskkonda. Khalti järv asub 2205 m kõrgusel merepinnast
Eetilised inimesed loovad eetilise ühiskonna ja selleks, et meie elukeskkond muutuks turvalisemaks ja kvaliteetsemaks on vaja, et järjest kasvav arv inimesi peaks eetilisi printsiipe oma tegevuses oluliseks ning mõtleks eetikale juba enne kui midagi halba on juhtunud. Eetiline ja vastutustundlik tegevus ei ole kulu, ei ole ka kellegi poolt peale pandud ebameeldiv kohustus, vaid on investeering tulevikku, edukasse toimetulekusse, arenevasse ja elukestvasse tegevusse, paremasse elukeskkonda ja elukvaliteeti. 11
– Siirdeperiood on keeruline. Noored ise pole probleem. Nooruse lõpu tunnus on lõpetatud haridustee, töö, perekond, raha teenimine …. – saabub üldisest tsüklist erinevalt (nt kool pooleli, aga minnakse tööle). Erinevus: Noortel pole kogemust, aga täiskasvanutel, nt uuesti abielludes, juba on kogemus. Täiskasvanute käitumine viimastel kümnenditel kummutab selle lähenemise. Täiskasvanud elavad vabaabielu (või abielluvad korduvalt), on lülitunud elukestvasse õppesse, kombineerivad palga- ja vabatahtlikku tööd, teevad karjääris (puhke)pause jne. Noorte areng Käsitletakse kui liikumist ühest etapist, staadiumist teise. Füüsilise jõu ja intellektuaalse võimekuse omandamine. Väga vana lähenemine, Aristotelesel 3, Solonil 9, Confuciusel 6 faasi jne Nii nagu täiskasvanute elu pole „jõgi ühes ja samas voolusängis“, pole ka teismeliste areng liikumine ühte ja sama teed pidi
2011- 12%).32 Eesti üheks suurimaks probleemiks on see, et kõige vähem osalevad elukestvas õppes madalama haridustasemega, vanemaealised ja muust rahvusest inimesed, samuti osalevad elukestvas õppes vähemaktiivsemalt mehed.33 Arvestades eeltoodut, siis kalandussektor, kus valdavalt töötavad mehed (va. kalatööstus), kus on üle 50% põhi- või üldkeskharidusega töötajaid (va. vesiviljelus) ning kelle vanus on suhteliselt kõrge on raskem elukestvasse õppesse kaasata. Ühelt poolt koolitusvõimaluste senine ebapiisav pakkumine ja teiselt poolt sektoris töötajate/ettevõtete vähene soov koolitustel osaleda34 ning oskuste pidev ja kiirenev muutumine toob välja nõrkuse puuduliku täiendusõppe osas kalandussektoris. Seetõttu järgmisel perioodil on oluline suurendada koolitusvõimalusi (sh majandus- ja ettevõtlusalased, turismi ja sadamate alased koolitused), laiendada koolitatavat
annaabi.ee 
