armastusest. Annab värvika pildi tollasest õukonnaelust. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis seal tundma klassikalist kultuuri. Seejärel õppis usuteadust, kirjutas ladina keeles nagu enamus humaniste. Kirjutas palju reisikirju ja "Kõnekäänud" moraalifilosoofiline esseekogu. Sai teoloogiadoktoriks. Sõbrunes inglise humanistidega. Narruse kiitus pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab pühakujude ja ikoonide kummardamist, dogmaatikat, paavstidest, ebausust ja poliitikute kisklemisest. Usalduslikud kõnealused vaimuteravad dialoogid, mis vaatlevad vastandlikke seisukohti ning arutlevad tõe olemuse üle. Thomas More oli Erasmuse sõber, sündis Londonis. Oli parlamendiliige ja jurist. Jäi peast ilma. Utoopia ladinakeelne. Kujutas endast ideaalse maailma kirjeldust. Montaigne
jaanuaris näinud osaliselt selle ooperi teleülekannet. Teleülekande toimumine oli samuti tähtis sündmus esmakordselt Eesti teleajaloos sai ooper teles otseülekande. Minu jaoks oli eriti huvitav see, et otsekülekande lavalt ETV-s kõrval võis näha ka lavataguseid askeldusi kanalil ETV2. ETV pingutas ülekande kestusega siiski veidi üle tund aega enne ja pärast etendust on siiski liiga pikk aeg, et oleks huvitav jälgida. "Ooper on paljudele midagi elukauget ja arusaamatut, millega kontakt lihtsalt puudub. Üritame koos rahvusooperiga neid mõttebarjääre lammutada ja pakkuda lõbusa avastusretke muusikateatri võlumaailma. Vaataja saab ise otsustada, kas süveneda ooperi süzeekulgu või kiigata vahepeal kulisside taha." ütles Heidi Pruuli, ETV peatoimetaja, põhjendades miks see ajalooline hetk sündima pidi. Kui mais juba Estonia kontsertsaalis istusin, mõtlesin tihti sellele, kuidas lavatagune
mul nüüd ka maavälised jõud, see tähendab, pigem just maasisesed, aitamas alistada vaenlasi. Prooviks õige teha ka nagu see invaliid... (läheb ja lükkab rusika kaljurahnu sisse ja kive lendab ning maal müriseb.) Kp: Mida sa lollakas tegid! Nüüd ei saa sina ka siit kunagi minema! JB: Nojah, aga vähemasti saan müristada. (liigutab oma kätt kaljuseina sees) Kp: Ega mul ei ole ka midagi viga, jutukas kaaslane kellega veeta igavik... JB: Tõepoolest, tõepoolest. Saab sinusugust elukauget invaliidigi harida ehk nende aastate jooksul mis meil ees on... Kuule, see müristamine on täitsa lõbus! Kui ma veel kaua nii teen, siis küll ja dr. X siia meile seltsiliseks tuleb! Teeme koos!!! Vaatame mis juhtub! ( Ja Kalevipoeg ning James Bond väristasid käsi koos, mille peale Jumalad said aru, et nad on teinud suure vea nende kahe, ajaloo suurima jobu, kokku laskmisega. Oleks pidanud ühe põrgusse jätma ja teise taevasse suunama või üldse mitte laskma ära surra
See näitab, et humanism ja reformatsioon olid siiski erinevad. "Narruse kiitus" - maailmakuulus satiir, kirjutatud 1510, kui ta oli T. More'il külas Inglismaal ("Kõnekäänud" - esseekogu, inspireeritud antiigi mõtteteradest "Usalduslikud kõnealused" - satiiriliste dialoogide tsükkel) Satiir oli enam kui kaasaja pahede piitsutus. E pilab loodust, elutarkust, raamatutarkust, dogmasid, teolooge, stoitsistlikke filosoofe, elukauget teadust. Naerab välja inimalpusi: pühakujude ja ikoonide kummardamise, tiitlite ja seisustega edvistamise, dogmaatika ja fanatismi, pedantluse, vassivad- valetavad ärimehed, juristid, mungad, paavsitd ja piiskopid nende ahnuse pärast, pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise. Thomas More - Erasmuse mõttekaaslane ja sõber "Utoopia" - kõrvuti reaalse tegelikkuse kritiseerimisega peegeldasid utoopiad ideaalseid kujutelmi inimelu võimalikust korraldusest
Kelmiromaan ehk pikareskne romaan oli uusaegse realistliku romaan esimene aste. Oma nime on see zanr saanud romaanide peategelastelt, kelle prototüüpe pisipettureid, valemängijaid jm sulisid 16.sajandi Euroopas palju ringi liikus. Uusaja romaani esimene suurkuju oli Cervantes (1547-1616). Tema peateos oli ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". See idee sündis tal vanglas. Oli loodud rüütliromaanide paroodiaks. Ta naeruvääristas rüütliromaanide kangelaste elukauget ja sisutut askeldamist. Donkihhote on saanud omakasupüüdmatu ja ohvrimeelse, kuid elukauge idealisti piltlikuks nimetuseks. Renessanss (14 16 sajand) [filosoofia, utoopia/Shakespeare/inglise teater] Renessansiks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde ja tõstes kilbile humanismiideed. Renessanssi aja tähtsamad filosoofid olid Thomas More, Aristoteles, Ptolemaios
ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust (jäädes renessansi ideaalidele truuks). · "Narruse kiitus": tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Enne seda nats oli saksamaal Sebastian Branti "Narrilaev" satiiriline värssjutustus. Sai väga kuulsaks. · Narrus (Moria) esitleb end naisena, kiidab end tema ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatukeses. Raamatu alguses pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab igat liiki inimalpusi (pühakujude ja ikoonide kummardamine, tiitlitega edvistamine, dogmaatika, fanatismi, mungad, paavstid, piiskopid nende ahnuse pärast; pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise). Üs see on filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest. · "Usalduslikud kõnelused" vaimuteravad dialoogid, mis vaatlevad vastandlikke seisukohti ning arutlevad tõe olemuse üle.
Tema meelest kristlus ühendab tarkuse ja headuse ideaali. Kritiseerib militaristlikku fanatismi ja türanniat. Usub, et tark kristlik kuningas peaks toetama rahu ja tegutsema rahva heaks. Mõjutas kogu järgnevat Euroopa humanismi vaimukaaslasteks Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. "Narruse kiitus" tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Narrus esitleb end naisena, kiidab end oma ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatus. Raamatu algul pilab elukauget teadust nii kesk- kui kaasajal. Kirjeldab igat liiki inimaplusi (pühakujude ja ikoonide kummardamine, tiitlitega edvistamine, dogmaatika, fanatism; ahned mungad, paavstid, piiskopid; poliitikute kisklemine). See on filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest. Thomas More oli Erasmuse sõber, sündis Londonis. Parlamendiliige, jurist, Henry VIII ajal lausa lordkantsler. Seotus poliitikaga sai talle saatuslikuks: ei kiitnud heaks kuninga ideed Rooma paavstile mitte alluda
annaabi.ee 
