Ruut on orienteeritud ilmakaarte järgi. Mandalat tõlgendatakse universumi mudelina. Teise haruna tekkis ilmalik maal portree ja maastik. Kasutati eredaid värve ja läbimõeldud kompositsioone. Maalide seas oli traagilisi ajaloosündmusi edasi andvaid, rahulikult kirjeldavaid ja karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi. Kamakura perioodil maaliti jõulisi ja värviküllaseid portreid, õukonnaelu, ajaloosündmusi ning pühakute, poeetide ja õpetlaste elujuhtumeid. Zen- budismi levik põhjustas tihenenud läbikäimise Hiinaga. Kopeeriti ja jäljendati palju hiina tusimaali. Teemaks on inimene looduse kõrval, maastik või linnud- lilled. Meeleolu nendel piltidel oli rahulik. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e, mis oli ühevärviline tusimaal. Sumi-e rahvusliku suuna algatas Sesshu (Oda Toyo). Ta on väidetavalt Jaapanis kõige legendaarseim ja austatuim kunstnik. Sesshu tusimaali teostuses imetletakse energilisust ja sisemist vabadust
3. Iseloomusta romaani ülesehitust. Tegemist on Krossi kolmanda raamatuga, milles jutustavaks (pea)tegelaseks on autori alter ego Jaak Sirkel. Eespool seisavad selles reas teadagi «Wikmani poisid» ja «Mesmeri ring». Lühidalt- memuaar kui romaan ja romaan kui memuaar Narratiivne situatsioon on keerukas ning selle nüansside jälgimine on väga huvitav. Raamat läheb tänu sisutihedusele väga kiiresti. Ullo Paerand jutustab tagasihaaravalt oma elujuhtumeid Jaak Sirkelile, J. Krossi romaani "Wikmani poisid" peategelasele. Too pajatab omakorda Krossile, kes oma eruditsiooni appi võttes sõnastab sellest eluloost romaani. Jaan Krossi ja Jaak Sirkeli vahekord on huvitav: aeg-ajalt nad eralduvad, samas aga sulavad kokku. "Paigallennus" on kokku põimitud tõsielulised lood ja tegelased mõttekujutusliku materjaliga. Ka lugejal peab endal olema ajaloolisi eelteadmisi, et reaalseid isikuid eraldada väljamõelduist
karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi. Tuntuim on Fujiwara no Takayoshi makimono klassikalise romaani ,,Genji Monogatar" (ill 4) aineil. Munk Toba Sojo (1053- 1140) maalis satiirilisi makimonosid. Ta naeruvääristas seisusi ja tähtsaid isikuid, kujutades neid loomadena (konnadena, ahvidena, jänestena vm.). Kamakura ajastul yamato-e teemaring laienes: maaliti jõulisi ja värviküllaseid portreid, õukonnaelu, ajaloosündmusi ning pühakute, poeetide ja õpetlaste elujuhtumeid. Zen- budismi levik põhjustas tihenenud läbikäimise Hiinaga. Nüüd kopeeritakse ja jäljendatakse innukalt hiina tusimaali. Fujiwaraaegse maali värvikuse ja õrnalt kurvlevate joonte asemele tuleb vaba pintslitöö ja monokroomsus. Teemaks on inimene looduse foonil, maastik või linnud- lilled. Meeleolu on rahulik- meditatiivne. Silmapaistvad meistrid olid Mitsunaga (12. saj), kelle ,,To no Dainagoni ajalugu" kujutab kuulsate kirjanike ja õpetlaste elu, Nobuzane (12
Näib olevat tähtis, et laulik oma nooruses, vallaspõlves kui parimal õpiajal oleks viibinud laulurikkas miljöös. Eesti suurim improvisaator on setu ema Anne Vabarna. Paljud laulikud said kuulsaks oma ex tempore (ette valmistamata) esinemisega. Setude improvisatsioonidest võib kõnelda tänapäevalgi. Neid tehakse külaliste ja sündmuste auks või puhuks. Setu eeslauljad sidusid oma improvisatsioone tänapäeva poliitiliste sündmustega. Mõni laulja põimis hulka omaenda elujuhtumeid. Sisseelamisvõime on tugev üldiselt kõigil silmapaistvail laulikuil. Laulude õppimise aeg on ikka olnud noorus. Iga. Parimaks eeslauljaks peeti keskealisi või vanemaid. Kiigel laulsid noored neiud. Pulmakaasitajad pidid aga olema abielulised. Mälu ja andekus. Kindlasti olid rahvalaulikud luuleliselt ja muusikaliselt andekad ning hea mäluga. Eeslaulja ja koori suhted. Kolmas komponent teksti ja meloodia kõrval on esitus. Eesti regivärssi esitati eeslaulja (eestvõtja) ja
karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi. Tuntuim on Fujiwara no Takayoshi makimono klassikalise romaani ,,Genji Monogatar" (ill 4) aineil. Munk Toba Sojo (1053- 1140) maalis satiirilisi makimonosid. Ta naeruvääristas seisusi ja tähtsaid isikuid, kujutades neid loomadena (konnadena, ahvidena, jänestena vm.). Kamakura ajastul yamato-e teemaring laienes: maaliti jõulisi ja värviküllaseid portreid, õukonnaelu, ajaloosündmusi ning pühakute, poeetide ja õpetlaste elujuhtumeid. Zen- budismi levik põhjustas tihenenud läbikäimise Hiinaga. Nüüd kopeeritakse ja jäljendatakse innukalt hiina tusimaali. Fujiwaraaegse maali värvikuse ja õrnalt kurvlevate joonte asemele tuleb vaba pintslitöö ja monokroomsus. Teemaks on inimene looduse foonil, maastik või linnud- lilled. Meeleolu on rahulik- meditatiivne. Silmapaistvad meistrid olid Mitsunaga (12. saj), kelle ,,To no Dainagoni ajalugu" kujutab kuulsate kirjanike ja õpetlaste elu, Nobuzane (12
Võimatus takistamatult ühiskonnast kõneleda suunas prosaiste psühholoogilistesse vaatlustesse, need teosed on enamasti modernistlikud (Unt, Saluri, Vahing jt). 1980. aastatel hakkas ilmuma rohkem proosaraamatuid, kuid debüüte väga vähe. Valitsema hakkasid olme- e triviaalkirjandus ja juhuautorid. Lugejat huvitas eelkõige realistlik ajaviiteline jutukirjandus, mis kirjeldas igapäevaseid olusid ja tuttavlike tegelaste elujuhtumeid. Vanast generatsioonist nt Ardi Liives, Albert Uustulnd, Egon Rannet. Modernism näis olevat end ammendanud, postmodernismi ilminguid oli näha Undi ("Räägivad ja vaikivad") ja Valtoni ("Üksildased ajas") puhul. JAAN KROSS (19. II 1920) Elust Sündinud 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinaehituse meistri pojana. Lõpetas Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi, õppis 19381945 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1941-1943 Tallinna Linnapanga ametnik, 1943-1944 sõjaväeametnik Tallinnas
annaabi.ee 
